Meri algab siit ⟩ Maha visatud suitsukonid mürgitavad mulda ja vett

Sadeveega läheb merre kõik, mis inimestest jäätmetena tänavale jääb. Foto: Shutterstock

Paljud inimesed «külvavad» aastast aastasse maha suitsukonisid. Võib-olla arvavad nad, et suitsukonid on tehtud puuvillast ja lagunevad ise ära. Tegelikult jäävad konid umbes kümneks aastaks mürgitama Läänemerd, meie mulda, puid ja rohealasid, mis hapniku tootmise asemel peavad võitlema ellujäämise eest. «Meri algab siit» eestvedaja Andre Pichen selgitab kampaania tähtsust.

Usun, et paljud on märganud tänaval sadevee kaevuluugi ümber kollast ristkülikut sõnumiga «Meri algab siit». Millega on täpsemalt tegu?

Kollased ristkülikud on eesmärgiga anda inimestele teada, millist ohtu põhjustavad mahavisatud suitsukonid Läänemerele, mullale ja meie tervisele üldisemalt. Ja mitte ainult. Aastaid kestnud intensiivpõllumajanduse ja linna reostuse tõttu on Läänemeri pooles mahus surnud ja reostunud. Internetist leiab palju pilte, kui otsida «dead zones of the Baltic Sea».

Andre Pichen korjatud konisaagiga. Foto: Andre Pichen

Mis kaevuluukide kaudu merre jõuab?

Sadeveega läheb merre kõik, mis inimestest jäätmetena tänavale jääb. Muidugi tänavaid puhastatakse, kuid mikroplast, rehvipuru, killustik, suitsukonid ja palju muud liigub koos vihmaveega kaevuluuki ja sealt Läänemerre. Kogu plast jõuab tagasi meie toidulauale, mürgitab immuunsüsteemi ning vähendab nii rakkude tekke võimalust kui ka viljakust.

Kuhu see prügi lõpuks välja jõuab?

Suurema prügi korjab Tallinna Vesi kokku, peenestab või viib prügimäele. Lõpuks komposteeritakse see tagasi mullaks, mis pannakse uuesti rohealadele. Ehk siis see prügi jõuab meile väga väikesel kujul linna tagasi. Kõik putukad, kes mullas on, peavad seda plasti sööma hakkama. Kahjuks nad väga ellu ei jää.

Palun tooge välja mõned faktid, mida inimesed tegelikult ei tea.

Näiteks ei teata konide hulka, mis maha visatakse. Konisid tekib Eestis aastas 1,5 miljardit, millest umbes miljard läheb tänavale, sest inimesed teevad suitsu õues ja viskavad konid maha. Piltlikult öeldes tekib Eestis umbes 207 rekatäit konisid. Ja see on ühe aasta kogus! Üks suitsukoni mürgitab kuupmeetri mulda ja sama palju vett.

Kas kampaaniast on kasu olnud?

Jah, väga paljud inimesed teavad sellest ning need, kes teavad, ka käituvad teisiti.

Taas on kevad. Kas kollased ristkülikud sulavad lume alt uuesti nähtavale?

Jah. Sel aastal tehakse 250 kaevumärgistust uuesti üle ja sama palju tuleb juurde. Paljud on mures, et kollane värv, millega me ristkülikuid teeme, läheb mürgina tagasi merre. Kollase värvi hulk, mis me tänavale paneme, on võrreldes konide hulgaga väga väike. Teavitustöö on oluline ja peab olema tänaval reaalselt nähtav. Me teeme seda edasi.

Eelmisel aastal märgistati 250 kaevuluuki, sel aastal tuleb neid sama palju juurde. Foto: Erakogu

Palun tutvustage kampaaniat «Anna vihje».

Me palume jagada vihjeid, kus võiks olla kaevuluugi märgistus «Meri algab siit». Kui sa arvad, et sinu kodutänav on õige paik, või kui tead naabruskonnas mõnda sobilikku tänavanurka, siis anna sellest teada. Märgistused sobivad asfaltkõnniteede läheduses asuvatele sadevee- ehk restkaevuluukidele. Need ei sobi rohealaga paralleelselt või kõnniteest liiga kaugel olevatele kaevuluukidele. Märgistused ei sobi ka graniitplaatidele ega vanalinna. Oma ettepaneku saad kirjutada www.merialgabsiit.ee kuni 30. aprillini.

Kuidas saab igaüks veel loodusele kasulik olla?

Kui soovid maailma parandada, on võimalusi selleks väga palju. Et maailmale rahu pakkuda, tuleb see esmalt kehtestada eneses. Keerulisena näivate probleemide lahendused on tihti väga lihtsad, asi on võimaluses neid selgelt vaadata ning pühenduda lahenduste elluviimisele. Tihti langeme maailma probleemide varjus ahastusse, muutume vihaseks või apaatseks või elame end välja kellegi teise peal. Selle keskel on veel mõni võimalus – fookus, teadlikkus, inspiratsioon ja tahe. Kui näed probleemi, keskendu lahendusele ning ära anna alla. Hoia fookust ja tegutse lokaalselt, kuid mõtle globaalselt.

HOIA LOODUST. Osale «Teeme ära» talgupäeval!

Tänavu kulmineerub talgukevad mai esimesel laupäeval, 7. mail, üle-eestilise «Teeme ära» talgupäevaga. Koostöös päästeametiga võetakse seekord tähelepanu alla koduümbruse veekogude ohutus. Jätkuvad ka igaühe looduskaitsega seotud talgutööd. Talgupäevale on oodatud kõik eestimaalased ja mõistagi ka meie uued naabrid, kes on sattunud Eestisse Ukraina sõja eest põgenedes. Talguid saab kirja panna veebis www.teemeara.ee.

Allikas: teemeara.ee