E, 23.05.2022

Laura raamatusoovitused ⟩ kummitustest ja teekonnast paadiga Rootsi

Laura Lehiste
, Postimees Juunior reporter
kummitustest ja teekonnast paadiga Rootsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Juuniori kaasautor Laura raamatupoes ReaD.
Juuniori kaasautor Laura raamatupoes ReaD. Foto: Eero Vabamägi

Laura toob seekord meieni mõtlemapaneva loo sõja eest põgenemisest, õudse raamatu Pirita kloostri kummitusest ning vahvad lood eriskummalisest, kuid südamlikust perekonnast.

«On kuu kui kuldne laev»

  • Autor: Juhani Püttsepp
  • Sihtgrupp: 12-aastased ja vanemad
  • Lehekülgede arv: 136
  • Ilmumisaasta: 2020

On sügis, aasta 1944. Ühes mereäärses Eesti linnas elab 8-aastane Keete koos ema ja isaga. Neil on palju sõpru ning toredad naabrid. Elu kulgeb kenasti – lapsed mängivad koos ning vanemad käivad tööl. Kuid idüllilist vaatepilti varjab pidev sõjahirm. Hirm teadmatuse, kodu kaotuse ning surma ees.

Keete ei mõista veel päris hästi, mida sõda tähendab. Seetõttu tuleb talle üllatusena, kui isa ta öösel üles ajab ning palub hakata asju pakkima. Just sel ööl olevat hakatud Eestit pommitama ning pered pidid keldritesse varjule minema. Keetel eriti asju polegi. Ta võtab kaasa oma kõige kallima – kaisukaru Pätsi.

Sõjaolukord muutub aina hullemaks ja pidev kartus kurnab rahvast. Ühel päeval otsustavadki Keete vanemad koos naabritega paadiga Rootsi põgeneda. Keegi pole kindel, kas kohale jõutakse ning kas keegi neid seal ees ootab. Kuid loodetavasti on seal parem kui praegu kodumaal. Põgenemispaat on pisike ning kaasa saab võtta vaid kõige olulisema. Seetõttu jäävadki koju oma saatust ootama Singeri õmblusmasin, pulmakleit ja perealbum. Aedadesse ja põldudele jäävad maha ka lehmad, kanad, hobused. Jääb üle vaid loota, et loodus nende eest ise hoolt kannab. Raske südamega lahkutaksegi järgmisel ööl Eestist. Paadis on kitsas ning ilm on tormine. Merevesi on külm ja karm. Lootus on peaaegu kustumas.

Kas põgenikud jõuavad turvaliselt Rootsi? Mis neid seal ees ootab? Mida tunnevad inimesed, kes tegelikult ei ole sõja põhjustajad? Seda saad teada raamatust. Minu meelest on see nukker ja aus raamat. Kirjutamise vaatenurk on võetud läbi lapse silmade. Kõik põgenemisega tekkinud emotsioonid on tõeselt ning otsekoheselt välja toodud. Palju on illustreerivaid pilte. Raamat on väga hea lastele sõja selgitamiseks. Sobib lugemiseks nii koolilastele kui ka täiskasvanutele.

«Pirita kloostri kummitus»

  • Autor: Helen Käit
  • Sihtgrupp: 10-aastased ja vanemad
  • Lehekülgede arv: 165
  • Ilmumisaasta: 2021

Alanud on suvevaheaeg ning Martin ja Karoliina kavatsevad sellest võtta maksimumi. Kuna õhutemperatuur on tõusnud lakke, käivad sõbrad end tihti Pirita jões jahutamas. Ühel päeval hakkab aga neile huvi pakkuma jõekaldal paiknev klooster.

Karoliina on hakkaja tüdruk ning tema algatusel otsustatakse minna kloostrit uurima. Hoone on tõesti väga vana ning põnev. Sõbrad kõnnivad majas ringi, kuni märkavad salapärast ust. Uksest sisse minnes avaneb seninägematu maailm – riiulite viisi skelette ning kolpasid, vanad raamatud ja kirjad! Õhkkond on päris kõhe ja Martin tunneb, et nad ei peaks seal tegelikult olema. Karoliina seevastu võtab asja rahulikult ning teeb isegi pilte, et neid pärast klassiõdedele näidata.

Siiski tüdinevad nad varsti kloostris hulkumisest ja lähevad koju. Kuid eesootav öö kujuneb kohutavaks. Nii Karoliina kui ka Martin näevad õudusunenägu, mis tundub kui ettekuulutus. Lapsed magavad väga halvasti ja on isegi hommikul ärgates kohkunud. Ka järgnevad päevad mööduvad ebatavaliselt. Sõpradel on pidevalt tunne, nagu keegi jälgiks neid. Kahtlased tuuletõmbused ning külmahood tubades muudavad nad ärevaks. Imelikud valgussähvatused silmanurgas ning veidrad hääled ei tee olukorda kergemaks.

Kas Martinil ja Karoliinal õnnestus äratada mõni iidne vaim? Mis juhtus tol saatuslikul päeval kloostris? Kes lapsi jälitab ja neid öösiti hirmutab? Kõike seda ja palju muudki saad teada raamatust. Minu meelest on see väga lahe raamat. Selles on huumorit, fantaasiat ning ulmet – kõike korraga. Lugu on huvitavalt ja kaasahaaravalt kirjutatud. Peatükkide vahele on joonistatud kenasid pilte. Mulle meeldib, et raamatul on kokkuvõtlik lõpp ning kõik küsimused saavad vastused.

 «Kõik minu sugulased»

  • Autor: Piret Raud
  • Sihtgrupp: 7-aastased ja vanemad
  • Lehekülgede arv: 115
  • Ilmumisaasta: 2017

Kõigi pered on erinevad ja natuke omamoodi ning nagu öeldakse – perekonda valida ei saa. See raamat räägibki Aadami suguvõsast ja lähedastest. Aadam on pärit üsna suurest perest. Tal on ema, isa, vanem vend Anton, noorem vend Aap ja noorem õde Mia. Samuti on neil perekoer Polla. Igaühel neist on oma kiiksud ning harjumused, millega lihtsalt tuleb leppida.

Minu lemmiklugu räägib kindral Kallest ning tema lemmikloomast kärbes Kikist. Kalle on Aadami ema täditütre mehe õepoja naise vanaonu. Ta on üks suguvõsa tähtsamaid isikuid. Kalle on käinud sõjas ja teab palju võitlemisest, kuid sellest hoolimata armastab ta rahu ning vaikust ning on üleüldse hooliv inimene. Ühel päeval kohtab Kalle kärbest, kes talle kohe silma jääb. Seetõttu otsustab mees putuka endale võtta ja talle Kiki nimeks panna. Kiki asub elama papagoipuuri.

Lõbus on veel lugu Aadami ema erilisest käekotist, mis kõik vajaliku ära mahutab. Alates sünnipäevakringlist ja lõpetades peavalutablettide ning ujumismütsidega. Kõik eluks vajalik on alati kaasas. Kuid mis saab siis, kui ema ühel päeval ära kaob? Kuidas siis toime tulla?

Muidugi on toredaid lugusid raamatus palju. Saab lugeda vanaema huvitavatest hammastest, ropu suuga onu Markost, tädi Ilmest ja teistest naljakatest karakteritest. Minu meelest on see väga armas ning humoorikas raamat. Jutud on just paraja pikkusega ja toovad naeru näole. Palju on kenasid mustvalgeid pilte, mille on joonistatud Piret Raud. Sobib nii poistele, tüdrukutele kui ka väiksematele ettelugemiseks.

 
Märksõnad
Tagasi üles