Sel aastal viieaastaseks saav Elujõusaal on jooga- ja inspiratsioonisaal Viimsis, mille looja on kolme lapse ema Grete Sutrop. Naine juhendab Elujõusaalis lisaks täiskasvanute tundidele ka pere- ja lastejoogat ning Juuniorgi käis joogaga tutvumas.
Keha ja meel ⟩ Lastejoogas leitakse sisemine tasakaal
Elujõusaal on valge ja helge ning sealsest õhkkonnast on tunda, et see on loodud armastusega. Koha loomisel oli Grete üheks motivaatoriks soov pakkuda ka lastele ja noortele natuke vaimset tegevust ning anda võimalus mõelda ka oma sisemaailmale. Grete ise nimetab naljatledes saali oma neljandaks lapseks. «Elujõusaali loomise ja kasvamise protsess on olnud sama rõõmus ja valulik kui laste sünnitamine ja kasvatamine,» tunnistas ta.
Grete selgitas, et jooga on ühendus keha, meele ja hinge vahel. «Kõik tegevused, mis meid toetavad ja aitavad vaimses tasakaalus olla, ongi jooga. Ka igapäevaelu võib olla jooga,» ütles ta. Sisemise rahu saavutamise viise on mitmeid. Mõni käib jooksmas, teine loob muusikat ja saavutab selle abil joogaseisundi. See on nagu ühendus iseendaga, kus argine kiirustamine, mõtted ja pinged meid ei sega.
Neile, kes loomingu või spordiga ei tegele, võib selleks vahendiks olla jooga, mis aitab meil keha- ja meelepraktika või meditatsiooni kaudu välja lülitada oma mõtted, aja planeerimise ja mineviku mured. «Joogat praktiseerides saame olla hetkes ja kuulata, kes me oleme ning mida tunneme,» kinnitas Grete.
Laste jooga
Laste jooga puhul toimub kõik samamoodi nagu täiskasvanutel, aga jooga on natuke mängulisem. «Et praktikat põnevamaks muuta, kujutame ette, et oleme mingid loomad või jäämäed ja võtame vastava asendi. See aitab oma keha paremini tunnetada ja tasakaaluasendeid harjutada,» kirjeldas Grete. Poosi hoides keskendutakse võetud asendile või mantrate loitsimisele ja nii on vähem aega mõelda muremõtteid. Kui noor saab kätte tunde, kus minevikumured ja tulevikuplaanid enam ei sega, tekibki ühendus iseendaga.
«Vaja on teada, millises asendis olemine, mantra loitsimine või hingamistehnika just mind muremõtetest lahtisaamisel kõige paremini aitab. Kui seda palju harjutada, jääb see keha mällu ja saame seda igal hetkel ka täiskasvanuna praktiseerida,» usub Grete. Lastejooga on ka treening, kus enamasti (välja arvatud siis, kui olukord on ohtlik) lapsi nende võetud asendites ei parandata ning kellelegi ei öelda, et ta teeb valesti. Tähtis on, et kõik saaksid oma keha tunnetada, seda vabalt tajuda ja katsetada. Eksida pole lastejoogas võimalik.
Nii nagu liikumine, sobib ka jooga kõigile. «Kasvõi liigutad oma nägu – ka näojooga on olemas!» muigas Grete. Lastega, kellel on keeruline paigal püsida, tuleb kasutada rohkem loovust ning proovida pooside jada või põimida joogat mängudesse. «Lapsed tunnevad ka ise ära, et neil on hetkes mõnus olla ja see on hea tunne,» lisas Grete.
Jooga koos perega
Tihti ongi toredam just perejooga, sest täiskasvanu eeskuju toetab ka last. Perejoogat võib teha koos terve perega, aga ka laps ühe vanemaga, vanavanemaga või miks mitte ka hoidjaga. «Mõni laps vajab vanemat toeks, et oleks julgem ja see annab ka võimaluse koos kvaliteetaega veeta,» täpsustas Grete.
Gretet on jooga alati toetanud, eriti kolme väikese lapse emana, kui toimetamist ja kõikide soove on palju ning enda isiklikku aega napib. «Ma tahtsin hakata tegema midagi lastega seonduvat ja sattusin juhuslikult Facebookis laste joogaõpetajate koolitusele. Laste jooga õpetajaks õppimise kohta saab lugeda ka lastejooga.ee kodulehelt,» meenutas ta. Grete nägi selles võimalust ka oma lastele õpitut edasi anda. Tema soov oli, et tütred saaksid varakult enda kasutusse vahendid, mida elus tasakaalu loomiseks kasutada. «Tänases infovoos, millega lapsed toime peavad tulema, on neil seda ehk rohkemgi vaja kui minul nende vanuses,» mõtiskles Grete.
INTERVJUU. Grete kolm tütart Maia (11), Marta (9) ja Miina (7) mõtisklesid eesootava emadepäeva üle.
Kui tihti teie lastejoogat teete?
Maia: Igal reedel, sest teeme koolis kehalise kasvatuse tunnis praegu ka joogat. Vahel ka õhtul kodus koos emmega.
Varsti on emadepäev. Kuidas teie peres emadepäeva tähistatakse?
Marta: Kingime emmele kingitusi.
Maia: Igal aastal teeme koolis kingituse, mille emadepäeval emale kingime. Tavaliselt lähme sama päeva õhtul või järgmisel päeval ka vanavanematele külla ning kingime ka neile midagi.
Milline on teie ema?
Maia: Ta on tore ja lõbus. Marta tegi ükskord plakati «Milline mu ema on?»
Marta: Seal oli midagi sellist, et kui ta oleks puuvili, oleks ta mango. Tema lemmikvärv on sinine, talle meeldib psühholoogia ja ta kutsub mind Martuks.
Mida meeldib teile koos emaga teha?
Maia: Me sööme koos, käime matkamas ja reisimas.
Marta: Teeme joogat ja oleme Itaalias käinud.
Mida on ema teile õpetanud?
Marta: Joogat, matemaatikat ja sünnipäeval meisterdame koos külalistele kutseid.
Maia: Viisakusi.
Miina: Söögitegemist, savist meisterdamist ja käevõrude tegemist.
Mis teeb teie ema rõõmsaks?
Maia: Jooga, muusika ja lapsed. Muidugi ka meie koer Luna. Meie peres on selline traditsioon, et kui kellelgi on sünnipäev, saab ta valida ühe tegevuse, mida kahekesi koos emmega teha. Tavaliselt tahame spaasse minna, aga oleme valinud ka kinos või teatris käimise. Alati käime ka raamatupoes ja kohvikus. Emme sünnipäeval lähme aga loodusesse.
JOOGAPOOSID. Proovi ka sina lastejoogat!
Hobuse või kaameli asend. Istu põlvedele nii, et pepu on vastu kandu ja pane käed põlvedele. Selg hoia sirge. Nüüd hakka rahulikult selga liigutama ette ja taha, nagu sõidaks hobuse või kaameliga. Juurde võid teha ka hobuse häält.
Tere, taevas, tere maa! Too käed sirgelt kõrgele üles ja vaata ka ise üles. Tervita taevast ja ütle: «Tere, taevas!». Siis kummarda ette alla ja vaata, kas saad ka maad katsuda. Kui see õnnestub, siis patsuta maad ja ütle: «Tere, maa!». Kui maad kätte ei saa, kummarda nii palju alla kui võimalik, patsuta sealt, kuhu sinu käed ulatuvad ja tervita maad. See on hea harjutus, mis paneb energia kehas voolama ja sobib hästi hommikul tegemiseks.
Need ja mitmed teised lastejooga harjutused on leitavad ka YouTube’i kanalilt Haldjad ja Draakonid.