Rohelend ⟩ Keskkonnahuvilised noored päästsid mõttelennu valla

Taaskasutus on moes! Foto: Shutterstock

Koolinoored otsisid konkursil «Rohelend Rakett69-ga» ideid, kuidas muuta oma kodukoht või miks mitte kogu Euroopa rohelisemaks ning jagada infot keskkonnasõbraliku käitumise kohta. Ideid esitati taaskasutusest kuni taastuvenergiani välja.

Angelina ja Karolina Alt, Rainis Lükk, Eva-Angelica Kaldaru ja Elisabeth Ervald Väike-Maarja gümnaasiumist mõtlesid välja hilbuautomaadi. Nad pakkusid välja, et väikseks või seisma jäänud riideid saaks viia automaati umbes samamoodi, nagu tagastatakse taarat. Hilbuautomaadid asuksid kaubanduskeskustes või väiksemates kohtades toidupoodides. Iga ära antud riideeseme eest võiks saada kuni kümme senti.

«See idee tekkis peale kõva mõttetööd, lõpuks jõudsime kokkuleppele, et soovime maailmas vähendada ületootmist ning seda just riiete valdkonnas. Hakkasime välja töötama süsteemi, kuidas vähendada riiete hulka maailmas ja inspiratsiooni saime taaraautomaatidest,» kirjeldas meeskonna juht Angelina. Riiete edasine saatus sõltub nende seisukorrast. Neid võib ümber töödelda, panna taaskasutuspoes müüki või annetada.

Kui idee teoks teha, hakkaksid Angelina arvates hilbuautomaati kasutama pigem täiskasvanud, kuid eeskuju saaks anda ka noortele. «Meie eesmärk on kujundada keskonnasõbralikum tarbija, kes teab, kuidas mingi tegevus planeeti mõjutab ning teab ka võimalusi, kuidas tarbida keskkonda säästvamalt,» lisas ta. Talle meeldib riietele uue elu andmise idee ning nii on tüdruk ka ise viinud riideid taaskasutuspoodi või edasi müünud.

Hilbuautomaadi idee mõtlesid välja (vasakult) Rainis, Eva-Angelica, Elisabeth, Angelina ja Karolina. Foto: Erakogu

Noorte oma keskkonnaliit

Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased Johanna Martinsoni, Claudia Olevi ja Kristin Leisi eesmärk on tuua keskkonnategevused koolidesse otse noorteni ning viia huvilised kokku üle-eestilises organisatsioonis – Noorte keskkonnaühisuses. Tüdrukutele on jäänud mulje, et noortele tehakse küll sel teemal üritusi, võistlusi ja koolitusi, kuid info ei jõua kõigini. Niisamuti on ettevõtted ja organisatsioonid huvitatud noorte arvamusest, kuid nemadki ei leia alati noori keskkonnasõpru üles.

«Mõtlesime, et kuidas on läinud nii, et ka sellest suurest konkursist kuuleme me nii hilja. Lisaks oleme varasemalt mõnest projektist kuulnud alles siis, kui see on juba läbi. Sealt idanes plaan, et oleks vaja midagi, mis koondaks noori keskkonnahuvilisi ja teeks nendega suhtluse võimalikult kiireks ja lihtsaks,» kirjeldas Claudia.

30. aprillil toimuski nende plaani avapauk, noorte keskkonnakonverents. «Konverentsi põhjal otsustame, kas läheme oma ideega edasi või jääb see lõbusaks konverentsiks. Iseenesest on juba see hea kogemus, et organiseerida, suhelda huviliste ja ekspertidega – sealt on, mida kaasa võtta,» märkis Johanna.

Noorte keskkonnaühisuse idee taga seisavad (vasakult) Claudia, Johanna ja Kristin. Foto: Erakogu

Noorte keskkonnaühisuse eest vastutaksid noored ise, sest tüdrukute kinnitusel motiveerib noori vabadus asju ise korraldada ning see, et nende sõna maksab. Lisaks on mõttes teha koostööd gümnaasiumide ja ülikoolide vahel. Mõni ülikool pakub ka koolinoortele keskkonna alaseid loenguid. Kui nad leiaks üles huvilised, suureneks huvi nende alade õppimise vastu ja tulevikus võiks meil olla rohkem spetsialiste. «Saaks teha ka nii, et kes on kooli ajal olnud liige, saab edasi areneda mentoriks, et ka ülikooli ajal sellega tegeleda. Ja kui on vastav haridus, saab olla juba spetsialist ja mentor,» pakkus Kristin.

Tüdrukute meelest oleks väljakutse aja ja motivatsiooni leidmine, et kõige sellega tegeleda. Küll leiavad nad, et Eestis on aktiivsed noored ning hea haridussüsteem. Kui kool süstiks sisse pisiku, saaksid noored keskkonnateemasid juba ise lähemalt uurida. Veel parem olekski kogukond, kus seda kõike omavanustega koos teha.

Ehetest autokütuseni

Põnevaid ideid oli konkursil teisigi. Näiteks õpilasfirma Sörmik toodab vanadest lusikatest-kahvlitest sõrmuseid. Saaremaa gümnaasiumi õpilased pakkusid välja idee töödelda vanapaber ümber majapidamispaberiks. Lümanda põhikooli noorte idee on töödelda ümber toidukohtades üle jäänud toiduõli ning kasutada seda diisliautode kütusena. Need ideed iseloomustavad taaskasutust, sest leiame võimaluse teha vanast asjast midagi uut.

Pärnu kuninga tänava põhikooli õpilaste mõte oli laenutada Pärnus elektrirattaid, mida laadida päikeseenergia toel. Antsla gümnaasiumi õpilased looks õuesõppeklassi, millel oleksid ümber seinad ja sees rattad, millega toota energiat. Kasutusel oleks ka päikese- ja tuuleenergia ning akud, mis kogu energiat salvestavad. Need ideed jällegi kirjeldavad taastuvenergia kasutamist, mis on samuti üks loodussõbralik.

KONKURSS. «Rohelend Rakett69-ga»

• Konkursi 7.–12. klassidele kuulutasid välja Euroopa Komisjon, Rakett69 teadusstuudiod ja KVARK.
• Komisjon valis nii Kuressaares, Pärnus, Tallinnas, Narvas, Tartus kui ka Võrus välja kolm ideed, mida hakati mentoritega edasi arendama.
• Kõik tiimid lähevad Euroopa päeval, 9. mail oma linnas avalikule võistlusele, kus esitatakse pitch ehk esitluskõne. Seal selgub iga piirkonna võitja.
• Ürituste info leiad www.euroopapaev.ee ning Facebookist.