:format(webp)/nginx/o/2022/05/04/14527371t1h4874.jpg)
9. mail tähistatakse Euroopa päeva, sest sel päeval 72 aasta eest tegi prantsuse välisminister Robert Schuman ettepaneku luua Euroopa riike ühendav liit. Ilmselt ei mõelda tihti, mida tähendab Eesti kuulumine Euroopa Liitu (EL), kuid tänu sellele on meie riik saanud palju arenguvõimalusi.
Eesti on olnud ELi liige 18 aastat. President Alar Karis rääkis Juuniorile, et selle ajaga on riik justkui suureks sirgunud, saanud tugevamaks ja nutikamaks, olnud ka teiste abistaja ning eeskujuks oma digivaldkonnaga. «Kuigi Eesti on väike, oskame oma häält hästi kuuldavaks teha ja välja tulla ideedega, millest on kõigile kasu,» sõnas ta.
Koos presidendiga asub 9. mail Euroopa päeva üle arutlema ka Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilane Anna Milena Linder. Ta on elanud vabas Eestis, mis kuulub ka ELi ning rõõmustab, et meile on oluline Euroopa väärtusruum ja siia võrdselt kuulumine. «Eesti keel on üks ELi ametlikest keeltest koos prantsuse, saksa, hispaania ja teiste suurkeeltega. Eestlased töötavad ELi üksustes kõrvuti belglaste, leedukate, taanlastega. Pole vahet, kas riik on eksisteerinud tuhat või sada aastat, me jagame ühiseid väärtusi,» märkis ta.
/nginx/o/2022/05/04/14527383t1h4d5e.jpg)
Anna teab, et ELi kuulumine annab Eesti kodanikele ka palju võimalusi. Näiteks saame reisida ELi riikides ilma viisata ja raha vahetamata, saame ligi Euroopa haridus- ja tööpakkumistele ning EL toetab ka tervet riiki puudutavat eluolu. «Uued rongid on ostetud Euroopa Liidu rahade toel, ehitatud on kergliiklusteid ja tervisekeskusi, renoveeritud maju, rajatud kilomeetrite viisi internetiühendusi,» loetles lisaks president Karis.
ELil on oma osa veel selles, et saame tellida asju internetist või osaleda spordivõistlustel üle Euroopa. Kui Eesti poleks ELi astunud, oleksid need võimalused meieni jõudnud aeglasemalt või kallimalt.
«Euroopa päev on hea aeg kõike seda hinnata ning pöörata tähelepanu, et ELi kuulumise nimel tegime riigina läbi suure arengu. Eesti diplomaadid töötasid selleks aastaid ja nende töö tulemuse püsimajäämise eest saame me kõik hea seista,» lisas Anna.
Noored peavad sõna saama
2022. aasta on kuulutatud Euroopa noorte aastaks ning president Karis kiidab Eesti koolinoorte ettevõtlikkust, uudishimu ja särtsakust. «Ühiskond peaks kõlama nagu hea koor või orkester. Noorte hääl ja arvamus annab kõigele erilise kõla, neilt peaks tulema julged noodid ja energiline tempo. Nooruses saab sõnastada huvitavaid ja ootamatuid mõtteid, kuid vanemaks saades võib elu muuta inimesi ettevaatlikumaks,» julgustas president noori alati ideid ja küsimusi esitama.
Nii president kui ka Anna tõstsid esile, et haridust tuleb Eestis hoida au sees, sest see annab noortele rohkem võimalusi. President märkis ka ära, et soovitab kõigil mõnda aega õppida või elada välismaal, et saaks siia naasta tarkusi ja ideid jagama. Noorte talentide kadumist välismaale ta ei karda.
Lisaks tuleb mõlema meelest tähelepanu pöörata vaimsele tervisele, mida täna tehakse liiga vähe. «Meie noored on tublid õppijad, aga igat sorti nõuetele ja ka saavutusvajadusele rõhumine tekitab pingeid, eeskätt alaväärsustunnet ja keskendumisraskusi. Peame aitama noortel leida argielus tasakaalu, et nende elu ei kaotaks värve ja mitmekesisust,» tõdes president Karis. Anna lisas, et vaimse tervise muredega tuleks ka olla sallivam ning lahti saada eelarvamustest. Nii saame anda tõhusamat abi igaühele, kes seda soovib.
Sõda paneb mõtlema
Praegu oleme ka olukorras, kus meie läheduses käib sõda. President usub, et Euroopa riigid suudavad koos sellele kurjusele vastu astuda. «Üheskoos ja teineteisest hoolides saame vastu ka äärmisele jõhkrusele, mis meid praegu idast ründab. Kuigi Ukraina ei kuulu veel ELi perre, ollakse valmis teda tingimusi täites vastu võtma. Eestil on kogemus, kuidas pikka liitumisrada läbida ja oleme valmis seda jagama,» kinnitas ta.
/nginx/o/2022/05/04/14527375t1h4069.jpg)
Anna meelest tuletab kallaletung Ukrainale meelde, et me ei saa senist rahuaega võtta iseenesestmõistetavalt. «Peame olema tänulikud, et Eesti astus õigel ajal ELi ja NATOsse, ning tegema omalt poolt parima, et kõigil riikidel, kelle väärtusruum ühtib meie ehk Euroopa väärtusruumiga, oleks samasse punkti jõudmise tee võimalikult kiire ja sirge,» sõnas ta.
Veel kutsus ta üles olema külalislahked ukrainlaste vastu pelgupaiga andmisel, sest nii saavad ka sõdurid rindel võideldes olla kindlad, et nende perede eest on hoolitsetud. «Panustada saame kõik, aineliselt või oma ajaga, näiteks juhatades ukraina pere rongipeatusesse või punudes Vabamus Ukrainale varjevõrke.»
OSALE. Euroopa päev 2022
Euroopa päeva üritused toimuvad Tallinnas, Tartus, Narvas, Võrus, Pärnus ja Kuressaares iga linna keskväljakul. Igal üritusel on Rakett69 ala, kus saab tutvuda oma linna «Rohelend Rakett69-ga» võistlustöödega, ise teaduskatseid teha jpm. Osa tegevusi toimub ka Põlvas, Hiiumaal ja Haapsalus.
7.–9. mail on avatud Minu Euroopa orienteerumisrajad, mida saad kasutada Navicup äpiga ning seigelda roherajal, toetuste rajal, digirajal ja kultuurirajal.
7.–8. mail toimuvad Euroopa elamuskeskuses Eesti muusika- ja teatriakadeemia noorte muusikute minikontserdid.
9. mail arutlevad president Alar Karis, ettevõtja Sten Tamkivi ning tõlkevõistluse Juvenes Translatores Eesti võitja Anna Milena Linder Euroopa päeva tähtsuse üle seminaril Vabamus.
9. mai õhtul toimub Tallinnas Islandi väljakul kontsert «Meie Euroopa», kus astuvad üles Nublu, Gameboy Tetris, Svjata Vatra ja Metsatöll.
Leia üritused Facebookist ning vaata ka euroopapaev.ee.
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)