Koolinoore kogemus ⟩ Kuidas ma järjekindlalt jooksuvõistluseks treenisin

Karolina oli enne jooksu ootusärevuses, kuid tänu nõuannetele ja ettevalmistusele õnnestus kõik kenasti. Foto: Erakogu

Elan ja õpin praegu Portugalis, Lissabonis. Siin toimus märtsis koolidevaheline jooksuvõistlus, kus ka mina sain osaleda. Eelnevalt pole ma eriti jooksmisega tegelenud ning tahtsin seega lihtsalt teha enda parima tulemuse. Aga kuidas ma selleni jõudsin?

Lissabonis on jooksmisega tegelemiseks parem kliima kui Eestis. Talvelgi on mõnus joosta ning paremgi kui suvel, kui ilmad on lausa kuumad. Siin võib kogu aeg näha parkides või tänavatel jooksjaid, kes teevad sporti ning naudivad samal ajal päikselist ilma.

Sain teada, et võidujooksu distants on 2,5 kilomeetrit ning mul oli aega viis nädalat. Pidingi hakkama treenima, kuid ei teadnud, kuidas. Õnneks oskas isa mulle häid nippe ning nõuandeid jagada. Ma pidin õppima, kuidas jooksmise ajal rahulikult hingata ning kuidas hoida sörgist pisut kiiremat tempot, et lõpus veel kiiremini joosta. Lisaks soovitas ta mul enne jooksmist mitte palju süüa, sest nii on raskem ja kõhus võib kergesti hakata pistma. Jooma pidin natuke enne ja natuke pärast jooksmist, kuid mitte jooksu ajal.

Iga päev võtsin aega, et näha võimalikke edusamme. Jooksin alati sama ringi oma koduümbruse tänavatel. Alguses jooksin kolm kilomeetrit 17 minutiga, paari päeva pärast juba minuti võrra kiiremini. Kolme nädala möödudes tegin oma senise rekordi, mis osutus kolm minutit paremaks kui mu esimese jooksu tulemus.

Nädala sees jooksin tavaliselt rahulikumalt, et püsivust treenida. Nädalalõppudel jooksin ainult 2,5 kilomeetrit, seevastu kiiremini kui muidu. Pärast kolme nädalat treenimist tuli välja, et võin võistluse läbida enam-vähem üheteistkümne minutiga. Kahjuks jäin vahepeal haigeks ega saanud terve nädala treenida.

Saabus võistluspäev

Võistluspäeva hommikul ärkasin varem kui tavaliselt, olles väga põnevil. Koolist läksime koos teiste võistlejatega Bela Vista parki, kus võistlus toimus. Minu stardini oli jäänud 40 minutit, nii et hakkasin kohe sooja tegema. Siis tuligi asuda stardijoonele. Pinge oli laes! Minu starti kogunes veel vähemalt 60 last ning mõne riietusest oli aru saada, et ta on võistlema tulnud mõnest spordikoolist. Mõni kandis lausa naelkingi.

Jooksurada Bela Vista pargis. Foto: Erakogu

Stardipauk kajas üle kogu pargi ning pealtvaatajate kisa saatel pistsid kõik jooksu. Enamik tüdrukuid pani kohe kogu oma jõu välja, kuid tänu isa nõuannetele olin targem. Mina hakkasin pihta rahulikus tempos ning keskendusin õigesti hingamisele. Jooksurada viis alguses ülesmäge, mis väsitas kõiki korralikult. Edasi tuli joosta mööda künkanõlvu aina üles ja alla.

Poole peale jõudes taipasin, et peaaegu kõik teised tüdrukud juba kõnnivad. Nüüd sain täielikult aru isa headest nõuannetest. Kui oleksin startinud kiiresti, lõpetaksin samuti kõndides.

Oma koolis teine koht

Need tüdrukud, kes tulid mõnest spordikoolist, olid juba lõpetanud. Lisasin kiirust ning viimaks ületasin minagi stardijoone. Mul oli nii hea meel, et võistlus läbi sai. Finišis sain teada, et tulin 27. kohale. See oli minu jaoks suurepärane tulemus, arvestades, et ma ei tegele eriti jooksmisega ning minu jooksul oli rajal üle 60 tüdruku.

Päeva lõpuks tuli välja, et olin saanud oma koolist teise koha. Parim tulemus kuulus ühele tüdrukule minu koolist, kes tegelebki murdmaajooksuga ning sai kokkuvõttes seitsmenda koha.

Olen väga õnnelik, et sain nii suurel võistlusel osaleda. Õppisin sellest palju, näiteks seda, et kui järjekindlalt millegagi tegeleda, võid jõuda kaugele, isegi kui selle alaga varem tegelenud pole. Ka ei tohi esimesel ebaõnnestumisel alla anda. Nüüd näen, et tänu treenimisele ja järjekindlusele saavutasingi võistlusel päris hea koha, mille üle võin uhke olla!

NÕUANDED. Algajale jooksjale

• Enne jooksmist tasub teha mõned venitusharjutused, et lihased soojaks saada.
• Algaja jooksja võib julgesti alustada sörgiga, teha näiteks viis minutit aeglast jooksu ja viis minutit kõndida. Joosta ja kõndida võibki alguses vaheldumisi. Ajapikku jõuad juba kauem joosta.
   
• Joostes jälgi, et pulss ei tõuseks väga kõrgele ehk sa ei hingeldaks väga palju ja kiiresti. Sel juhul ongi hea natuke tempot maha võtta.
• Jäigast asfaldist parem on joosta pehmel pinnasel, näiteks metsarajal.
• Nagu Karolina kirjutas, on oluline järjepidevus. Kui pead treeningpäevikut ja käid jooksmas vähemalt kaks-kolm korda nädalas, harjutad end koormusega ja hakkad ka arenema.