K, 28.09.2022

Kirjatarvete nädal ⟩ Kirjatarbeid kasutasid juba koopamehed

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Kirjatarbeid kasutasid juba koopamehed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Selliste koopamaalidega võisid neandertallased end eelolevateks jahtideks ette valmistada.
Selliste koopamaalidega võisid neandertallased end eelolevateks jahtideks ette valmistada. Foto: Shutterstock

Kui sa vaataksid praegu oma kodus ringi, siis mitu pastakat või pliiatsit esimese raksuga leiaksid? Äkki leiad mõned muudki kirjatarbed nagu vihikud või kustukummid? 16.–22. maini tähistatakse rahvusvahelist kirjatarvete nädalat, mistõttu tasub korraks kirjatarvete ja kirjutamise ajalukku vaadata.

Ilmselt ei pane me alati tähelegi, kui kirjatarbeid kasutame, ent need on peaaegu kõigil iga päev rakenduses. Kirjutame koolis paberile, paneme dokumente kaustikutesse ning joonistame värviliste pliiatsitega. Rakendusi kirjatarvetele on väga palju, aga kuidas see kõik alguse sai?

Tasub mõelda ka küsimusele, miks me üldse vajame kirjatarbeid. Meil on vaja midagi endale meelde tuletada, midagi olulist kirja panna või siis näiteks teistele midagi näidata. Selleks saame kirjutada või märgistada. Niimoodi tehti ka ammu-ammu, umbes 50 000 aastat tagasi ning sellest ajast pärinevad esimesed koopamaalingud.

Maalinguid on leitud koobaste seintelt ja lagedelt ning enamasti maaliti loomi. Tihti maaliti ka märke ja sümboleid. Koopainimesed kasutasid selleks näiteks sütt. Muide, kõige vanemad avastatud koopamaalingud on nii vanad, et need ei saa olla tänapäeva inimeste tehtud. Teadlased on kindlaks teinud, et esimeste maalingute taga olid hoopis neandertallased.

Mõned arvavad, et maalingutega valmistasid kütid end eesolevateks jahtideks ette ja uskusid, et selliste joonistustega on saak suurem. Teised arvavad jälle, et maale tegid šamaanid, kes kritseldasid oma nägemusi koopaseintele, lootuses, et need annaksid neile erilisi võimeid.

Algsed kirjasüsteemid

Koopamaalingutest arenesid edasi mitmed kirjasüsteemid, mida hakati laialdaselt kasutama. Kõige varasemad neist jäävad aega umbes 5000 aastat enne Kristust ning koosnevad sümbolitest ja märkidest, mida lugejad siis sõnumitena tõlgendasid. Esimesed näited kirjasüsteemidest pärinevad iidsest Mesopotaamiast, kus savi peale pressiti kriipse.

Tänapäevani tuntakse Egiptuse hieroglüüfe, mis olid keeruka kujuga tähemärgid. Egiptlased kasutasid umbes tuhandet hieroglüüfi, mis kõik olid üsna keerulise kujuga. Hieroglüüfe oskasid vähesed kasutada, kuna neid õpetati ainult paremal järjel olevatele elanikele ja kirjanikele.

Hieroglüüfidest jõuame tasapisi ka tähestikuni, mida me tänapäeval kasutame. Egiptuses loodi tavalistele inimestele lihtsustatud kirjasüsteem, kuna neil polnud palju vaja kirjutada, seega ei tundnud nad kirjaoskusest ka erilist puudust. Seda nimetati semiidi tähestikuks ning sellest arenes edasi ladina tähestik, mida me praegu kasutame.

Egiptuses hakati ka esmakordselt tinti kasutama. Tint keedeti tol ajal kokku söest ja želatiinist. Tindi sisse kasteti lühikesi pulki ning niimoodi tekkisid esimesed pastaka sarnased kirjapulgad.

Sulgedest pastakateni

Keskajal said populaarseks kirjutussuled, mida valmistati hane või luige sulgedest, mille ots kasteti tindi sisse. Kirjatarbeid müüdi erilistes poodides, kus kaupmehed pakkusid erinevaid sulgi ja pabereid. Suled olid peamised kirjutusvahendid kuni 19. sajandini, mil tööstus arenes märgatavalt, kasutama hakati metalle ning algas pastakate areng.

Tallinn. 26.03.2017. Teatrikuud tähistati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis SUURE TEATRITE PÄEVAGA, mil muuseumis toimusid erinevate teatrite töötoad. FOTO:
Tallinn. 26.03.2017. Teatrikuud tähistati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis SUURE TEATRITE PÄEVAGA, mil muuseumis toimusid erinevate teatrite töötoad. FOTO: Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Algsed pastakad olid keerulised ja jätsid tihti paberile suuri plekke. Leiutajad otsisid pingsalt viise, kuidas saaks tinti paberile kanda nii, et see kuivaks võimalikult ruttu ära ega määriks ülejäänud paberit ja muid asju. Selline leiutamine ja mõtisklemine kestis umbes sada aastat, kuni ungarlane László Bíró patenteeris oma versiooni pastakast.

Seda nimetatakse pastapliiatsiks ning tihti kutsutakse seda ka Bíró enda järgi. Ta jõudis oma versioonini pastakast 1938. aastal ning sellest sai kohe müügihitt. Pastapliiatsist on saanud seejärel maailma üks enim kasutatud kirjatarbeid – iga päev toodetakse ja müüakse miljoneid pastakaid. Ent pastakas pole kaugeltki ainus tarvik, mille vajalikkusele mõelda. Vaata oma pinalisse ja leiad mitmeid töövahendeid, milleta ei saaks koolis, kodus ega tööl hakkama – näiteks joonlauad, kustukummid ja teritajad, lisaks ka vihikud, märkmikud ja päevikud.

TÄHISTAMINE. Mida tehakse kirjatarvete nädalal?

Rahvusvahelist kirjatarvete nädalat ei pruugi paljud meeles pidada, aga see on kindlasti aeg, mil tasub pöörata kirjutamisele rohkem tähelepanu. Siin on mõned viisid, kuidas seda nädalat tähistatakse:

  • kingitakse sõpradele ja lähedastele kirjatarbeid, näiteks maalivärve või joonistusplokke;
  • kirjutatakse sõpradele-perele kirju ja saadetakse need postiga teele;
  • käiakse kirjatarvetepoodides;
  • meisterdatakse paberist asju ja tehakse neist pilte.
Märksõnad
Tagasi üles