:format(webp)/nginx/o/2022/05/11/14543848t1h88a1.jpg)
Maribel Väänaga (18) suheldes paistab esimese asjana silma, et enesekindlusest ja särast tal puudust ei ole. Noor lauljanna sai tuule tiibadesse saatest «Eesti otsib superstaari», ent nüüd sammub täiesti oma rada ja läheneb naeratusega ükskõik millisele takistusele, mis ette võiks tulla.
Sul tuli just välja esimene singel «Marilyn Monroe». Millest see laul räägib?
See laul on üles ehitatud ideele, et seda kuulates tunneksid end üleolevana. Tahaksin, et seda kuulates tunneksid inimesed ennast bossina. Laulu idee seisneb ka selles, et kuna mina tulin nii noorelt avalikkuse ette, hakkasid inimesed minu suunas saatma nii armastust kui ka viha. Mõtlesin, et kirjutaks loo, mis ütleb vihkajatele, et nad ei ole mitte keegi! Ma tunnen ennast hästi oma kehas, tean, kes ma isiksuselt olen ja kellele meeldima pean ning selle mõttega kirjutasimegi laulu.
Kas oled alati tahtnud olla pigem soolomuusik?
See mõte on olnud pisikesest peale. Alates sellest ajast, kui ma ema kõhus olin kuni kaheksanda eluaastani oli mu vanematel kaamera, millega filmiti kõiki esimesi asju, mida ma tegin. Esimene hammas, esimesed sõnad ja nii edasi. Seega olen alati olnud tähelepanuga harjunud ja see on mu karjäärile väga suureks abiks olnud. Ma ei hakka valetama – mulle meeldib särada!
Kuidas tekkis mõte minna superstaarisaatesse?
See ei tekkinud mul, vaid tervel minu suguvõsal. Kui tulid esimesed reklaamid, siis mulle helistati umbes kolm kuud järjest, et «Maribel, sa pead minema!». Lõpuks võtsin end kokku, saatsin ankeedi ära ja nii ta läks!
Aga kui hirmus terve see protsess oli?
Põhisõnad, millega ma seda teekonda kirjeldaksin, ongi hirm ja ärevus! Aga muidu oli väga tore. See saade tegi vaimselt hästi tugevaks, sest pead harjuma, et ühel nädalal ei pruugi enam seda kõike olla. Kõige tähtsam ongi, et pead enne tundma, et oled vaimselt valmis selle kõige jaoks – avalik elu, kohtunikud, nädalast nädalasse elamine.
/nginx/o/2022/05/11/14543849t1h13b1.jpg)
Kuidas sa selle pingega toime tulid?
Ma ütleks, et nii ja naa. See protsess on hästi tore, aga sellega kaasnevad ka miinused. Mulle jäi silma, et inimestele läheb väga halvasti peale see, et ma olen ülipositiivne inimene, aga olen sellest üle saanud. Lõpuks pead endale meelde tuletama, et need inimesed, kes toetavad sind ja on sinu ümber, armastavad sind sellisena nagu sa oled. Ja mõned neist, kes negatiivsust pritsivad – tasub ainult nende profiile vaadata ja mõelda, kas nemad suudaksid teha seda, mida sina teed. Siis jõuab kohale, et inimene lihtsalt elab su peal oma kadedust ja viha välja.
Kuidas jõudsid pärast seda saate «Naabrist parem» juhtimiseni?
Mul on sama küsimus! See juhtus päev pärast seda, kui ma superstaarisaatest välja kukkusin. Mulle helistas TV3 loovjuht Urmas E. Liiv, kes pakkus seda kohta. Alguses ma ei olnud kindel, kas ta valis õige numbri, aga pärast veendumist olin kohe nõus. Ma tunnen ennast saatejuhina hästi mugavalt ja olen mitme kuu jooksul ikka väga palju arenenud. Kõige ägedam ongi, et isegi saates osalejad ütlevad, kui palju ma arenenud olen!
Kui raske on saate juhtimine? Milline on tavaline päev võtteplatsil?
Alguses oli see muidugi õudne, aga hirm läks üsna kiiresti üle. Võtteplatsile jõuame tavaliselt üheksa ja kümne vahel. Esimeste osadega üritasin kohe üheksast kohal olla, aga kuna ma elan linnast kaugel, siis see tähendas, et pidin kell kuus üles ärkama ja end korda tegema. Tavaliselt kestavad võtted nelja-viieni. Alati juhtub platsil ka midagi uut või tulevad uued inimesed, nii et ma ei väsi üldse sellest ära!
Kas tahaksid veel sellist teletööd teha?
Minu tahe ongi saada selliseks seltskonnastaariks! Mulle väga meeldib tele ja olen õnnelik, et olen siia sattunud. See, et ma saan muusikamaailma ja teles olemise kokku viia, on ideaalne. Jõuan praegu mõlemat teha, mille üle olen väga uhke.
Kui palju sul selle kõige kõrvalt vaba aega jääb?
Kusjuures liiga palju vaba aega! Praegu on mul nädalas kaks-kolm päeva, kus ma ei pea väga midagi tegema ja saan lihtsalt olla, see mulle väga meeldib. Samas näiteks praegu, kui mul on uus laul välja tulemas, on päevad intervjuude ja muude tegevustega täidetud. Olen enda kõrvale leidnud ka elu armastuse, seega olen väga palju vaba aega veetnud Hiiumaal. Seal olemine ongi mulle puhkuse eest.
/nginx/o/2022/05/11/14543852t1h2f34.jpg)
Mis sa arvad, kui kaugele tahad muusikuna jõuda?
Kindlasti tahaksin albumi välja anda, aga asju, mida ma ära teha tahan, on palju. Ma tahaks, et tulevikus oleksin ka karjääris sellisel kohal, et Saku suurhallis toimuks samasugune kontsert nagu «Terminaator 35», et sinna jõuaks majatäis inimesi. Vot siis võin öelda, et olen eluga rahul! Seda, mida mul jagada on ja kui palju ma teha tahan – kui ma saaksin seda Euroopa ja maailmaga jagada, oleks veel imelisem!
Mida soovitad noortele, kes tahaksid ka muusikat tegema hakata?
Ära karda küsida! See on kõige olulisem. Kui sa tahad kellegagi koostööd teha, siis ära karda kirjutada ja küsida. Ei-vastuseid tuleb elu jooksul nii või naa. Küsi kasvõi nõu, kui keegi ei ole nõus sinuga koostööd tegema, sest enamik inimesi on valmis aitama.
Maribel Vääna