Üksildane eluviis ⟩ Tiigrid elavad rändaja elu

Tiiger. Foto: MARIO ANZUONI

Tiigrid on kaslaste perekonna suurimad liikmed, kes on tänu silmatorkavale oranžikasmustale kasukale kergesti äratuntavad. Need võimsad kiskjad on võimelised maha murdma nii leoparde kui elevandipoegi. Teeme nende majesteetlike kaslaste eluga lähemalt tutvust.

Metsikud tiigrid elavad troopilistes Aasia riikides, näiteks Tais, Indias ja Indoneesias. Varem oli tiigrite leviala palju suurem, kuid salaküttimine, metsade hävitamine ja muu inimtegevus on põhjustanud loomade ja nende elupaikade vähenemise. Nii elabki looduses vaid alla 4000 tiigri. Loomaaedades ja -parkides elab neid veel küllalt palju, ainuüksi USAs elab vangistuses umbes 5000 tiigrit.

Tegu on väga pirakate kaslastega, sest täiskasvanud tiiger koos sabaga võib olla kuni kolme meetri pikkune ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Loomade kuningaks peetakse küll lõvi, kes võib kasvada sama pikaks, kuid kaalub veidi vähem, täiskasvanuna kuni 250 kg. Nii nagu igal inimesel on erinevad sõrmejäljed, on ka iga tiigri triibud ainulaadsed ning maailmas ei leidu kaht täpselt sama karvamustriga tiigrit. Triibud toimuvad looduses kamuflaažina ja aitavad loomal keskkonda sulanduda.

Kõik tiigrid on lihasööjad ning murravad toiduks suuremaid saakloomi, nagu metssead ja hirved. Kogukas kiskja võib näidata ka oma oskusi ja võimu ning murda maha veel kavalamaid saakloomi, näiteks leoparde. Jahti pidades hiilivad tiigrid saakloomale võimalikult lähedale ning alustavad kiiret rünnakut, lootes looma küünistega peatada ja hambad ta kaela torgata. Tiiger suudab hüpata kümne meetri kaugusele ja saagi pea hetkega surmata. Sealjuures on see kiskja võimeline ühekorraga nahka pistma pea 30 kilogrammi liha.

Pisikestel tiigrikutsikatel hoiab silma peal ema, kuid nad peavad üsna ruttu iseseisvaks saama. Foto: Joe Giddens

Üksildased loomad

Kui lõvid elavad perega koos karjas, siis tiigrid veedavad suurema osa ajast üksinda ning rändavad pikki vahemaid. Teadaolevalt on suurim Amuuri tiigri leviala, mis võib olla kuni 10 000 ruutkilomeetrit. See on umbes sama palju nagu neli Saaremaad. Tiigrid märgistavad oma territooriumi väljaheidetega ja puude kriimustamisega.

Muuseas saavad isasloomad uriini lõhna järgi aru, millal on emane valmis paaritumiseks. Seejärel tuleb neil üksteist üles leida ning selleks on tiigritel hulk kindlaid häälitsusi. Isane ja emane susisevad ning möirgavad, et üksteisega suhelda.

Tiigriemal sünnib tavaliselt kaks kuni neli poega ning ta kasvatab neid üksi. Varajane elu on tiigrikutsikatele ohtlik, sest toidu leidmise ajaks peab ta kaitsetud pojad üksinda jätma. Pojad saavad iseseisvaks kaheaastaselt, kuid kahjuks hukkuvad mõned enne seda. Kui tiigrid saavutavad iseseisvuse, peavad nad hakkama teiste liigikaalastega territooriumi pärast võistlema.

Valged tiigrid

Tiigritel on kuus alamliiki, kuid muljet avaldav valge tiiger ei kuulu nende sekka. Siinkohal on tegu peamiselt inimese sekkumisega, kes on valget tiigrit tavalisega paaritanud või tekitanud tiigri geenides mutatsiooni. Nõnda on tiigri kasukavärvis vähenenud oranži pigmendi tootmine, mis annab loomale tema tavapärase värvuse. Tulemuseks ongi valge karva ja mustade triipudega loom.

Valge tiiger naudib veerõõme. Foto: Sri Loganathan

Looduses on säärane geenide mutatsioon äärmiselt haruldane. 1951. aastal püüti Kesk-Indias kinni tiiger Mohan, kes on peaaegu kõigi tänapäeval vangistuses elavate valgete tiigrite esivanem. Tema geene ongi inimeste toel tiigritele edasi antud, kuid seegi pole nii süütu kui võib tunduda. Nimelt leidub uuringuid, mille järgi põhjustab selline aretus tiigritel terviseprobleeme, nad võivad sündida vigaselt või juba pisikesena surra.

Kindlasti ei sobi tiiger ka inimesele lemmikloomaks, sest tema tervis vajab hoolt ja tähelepanu. Teda peab toitma loomuomase toiduga ehk hunnikutes lihaga ning tal peab olema palju ruumi liikumiseks. Ei saa ka kindel olla, et koduloomana peetud tiiger omanikku ei ründa, sest see on siiski kiskja loomuses.

PÕNEVAT. Tiigrid rahvapärimuses

Tiigrid on tuntud sümbolid peamiselt Aasia riikide ja ka Venemaa kultuuris, sest loomi on neis piirkondades rohkem leidunud. Üldiselt sümboliseerib tiiger jõudu, kavalust, iseseisvust ja surematust.

Vanasti uskusid hiinlased, et tiigritel on nõnda võimas jõud, mis ajab minema kolm suurt katastroofi: tulekahjud, vargad ja kummitused. Usuti ka seda, et tiigrid võivad elada terve aastatuhande ning viie sajandi möödudes muutuvad nad valgeks.

Siberi ja Ida-Venemaa põlisrahvad peavad tiigrit metsa valvuriks, kes hoiab metsa tervena ning panustab looduslikku tasakaalu.