K, 28.09.2022

Pilk kruiisilaeva siseellu ⟩ kamaluga kantseldamist ja ohtralt näidikuid

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
kamaluga kantseldamist ja ohtralt näidikuid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaptenil on küllaga ekraane, millel merel sõites silma peal hoida.
Kaptenil on küllaga ekraane, millel merel sõites silma peal hoida. Foto: Erakogu

Juuniori reportaažide sari on meid sel korral toonud Tallinki laevale Baltic Queen, mis oli äsja Stockholmist jõudnud tagasi Eestisse. Selleks et aru saada, milline on laevatöötajate elu suurel kruiisilaeval, näidati meile, millega tegelevad laevakapten, vanemmehaanik ja intendant.

Esimesena viidi meid kapten Risto Pihlaka juurde. Tema on kõrgeim juhtiv isik laevas. Kaptenina ei juhi Pihlakas ainult laeva, vaid vastutab ka laeval töötavate inimeste eest. Tema jälgib, et laeval kõik toimiks ja kõik teaksid oma ülesandeid. Laeval töötavaid inimesi kutsutakse laevapereks, kes kõik alluvad kaptenile.

Kapteni peamiseks tööruumiks on navigatsioonisild, kus avaneb vaade tervele eesolevale merele. Mõistagi peab kaptenil olema hea ülevaade kõigest, mis merel ees ootab ja sellest ruumist näeb ja kuuleb ta kõike, mis merel toimub.

Navigatsioonisillal on hulgaliselt nuppe ja kange, mis kõik täidavad oma eesmärke. Mul tekkis küsimus, kuidas kaptenil saavad kõik asjad meelde jääda. Pihlakas kinnitas, et kõikide nuppude funktsioone ta peast ei tea, aga igal asjal on väike sildike peal, mis seletab selle eesmärgi ära.

Kapten Risto Pihlakas.
Kapten Risto Pihlakas. Foto: Erakogu

Tõsiasi on see, et kapteniks ei saagi õppida. Esmalt tuleb läbida koolitus merekoolis, kust edasi ootab praktika laeval madrusena või tüürimehena. Vaikselt tuleb karjäär üles ehitada ja kogemusi saada. Kapteniks olemine nõuab erilisi isikuomadusi, mis võimaldavad juhtida nii laeva kui ka inimesi. Pihlakal endal on juba 28 aastat meresõidu kogemust, millest kaptenina on ta töötanud 18 aastat.

Ja kui nüüd mõelda, kui suur laev on, ei tundu selle juhtimine sugugi lihtne ülesanne. Baltic Queen on üle 200 meetri pikkune ning laeva mahub ligi kolm tuhat reisijat. Laev tuleb sõidutada mõne sentimeetri täpsusega kai äärde, et selle saaks maa külge kinnitada ja reisijad saaksid laevalt maha.

Huvitav ongi see, et kapteni enda jaoks on kõige stressirohkem hetk sadamast väljumine või sinna saabumine. «Kui avamerel on torm, siis on tõesti kõigil ebamugav, aga see laev on piisavalt suur, mingit ohtu sellega ei teki,» seletas Pihlakas. «Aga kui sadamasse sisenedes sõidad millelegi otsa, siis reisija ei pane seda tähele, aga sa ise oled laevale kahju tekitanud ja pead selle eest vastutama.»

Suured mootorid masinaruumis

Järgmisena liikusime laeva vanemmehaaniku Aleksander Palmeti juurde, kes viis meid sügavale laeva sisemusse. Aina rohkem hakkas selgemaks saama, kuivõrd suurt meeskonda on vaja, et laev üldse liiguks. Peatusime masinaruumis, kus taaskord leidus tohutult näidikuid ja nuppe, millega laeva töös hoitakse.

Vanemmehaanik Aleksander Palmet vastutab selle eest, et laev oleks tehniliselt korras.
Vanemmehaanik Aleksander Palmet vastutab selle eest, et laev oleks tehniliselt korras. Foto: Erakogu

Seal võtab meid vastu töötavatest masinatest õhkuv soojus, iseloomulik töötavate masinate metalne lõhn ja mitmesuguste masinate pidev möirgamine kostitab kõrvu. Nendes ruumides on juba tunda, et tehakse intensiivset tööd. Igas suunas liiguvad võimsad pumbad ja torud, mis kõik täidavad laevas olulist rolli.

Vanemmehaaniku peamine ülesanne on hoida silma peal sellel, et laev oleks tehniliselt korras ja valmis sõitma. Kuna reisijate turvalisus on kõige olulisem, siis on esmatähtis, et kõik võimalikud vead oleksid enne väljasõitu parandatud.

Eks laevas tuleb ikka aeg-ajalt ette, et mõned osad lagunevad või väsivad ära ja masinaruumis asub ka töökoda, kus saab neid tükke parandada. Päris iga päev seal küll tegevust ei leidu, aga hea on ikka, kui laevas on koht olemas, kus remonti läbi viia.

Selliste põhimasinate abil liigub laev edasi. Igal masinal on 16 silindrit, mida tuleb töökorras hoida.
Selliste põhimasinate abil liigub laev edasi. Igal masinal on 16 silindrit, mida tuleb töökorras hoida. Foto: Erakogu

Masinaruumis nägime ka nelja peamasinat, mille ülesandeks on toota piisavalt jõudu, et laeva edasi liigutada. Need meenutasid mõneti automootoreid, ent on mitusada korda suuremad ja võimsamad. Lisaks peamasinatele on laevas kohapeal ka suured diiselgeneraatorid, mis toodavad elektrienergiat tervele laevale. Üks diiselgeneraator toodab umbes sama palju energiat, et väikest linna elektriga varustada.

Nagu väikefirma juhtimine

Viimaks rääkisime Baltic Queeni intendandi Maris Mägiveeriga, kes on juba üle 25 aasta töötanud erinevatel laevadel. Intendandi ülesanne on juhtida kõiki laevatöötajaid, kes tegelevad inimeste teenindamisega. See hõlmab endas poetöötajaid, toitlustajaid, koristajaid ja teisi, kes reisijatega tegelevad.

Samuti käib tihe suhtlus kolleegidega ja toimuvad koosolekud kaldal olevate toetavate üksustega. «See meenutab mõneti väikefirma juhtimist,» ütles Mägiveer, kes peab muu hulgas mõtisklema ka reisijate meelelahutuse üle. Baltic Queenil on uhke kasiino ja ööklubi, kus pidevalt esinevad artistid ja meelelahutajad.

Intendant Maris Mägiveer.
Intendant Maris Mägiveer. Foto: Erakogu

Päris tavalist tööpäeva Mägiveeril ette ei tulegi, sest laeval võib iga päev midagi uut juhtuda. Mõnikord istud rohkem arvutis ja vastad meilidele, mõnel päeval hoiad silma peal remontidel. Kui peaks juhtuma õnnetus ja ees ootab evakuatsioon, vastutab intendant ka reisijate laevast väljaviimise eest.

Selline on väike sissevaade Baltic Queeni hingeellu. Ent need on vaid kolm lugu suurest laevaperest, kus töötab korraga ligi 250 inimest. Igal inimesel on täita oma kindel roll ja nõnda tehakse kindlaks, et laev sõidaks ohutult ja lõbusalt oma sihtkohta.

MERESLÄNG. Kuidas tunda ära meremeest?

Laevaperel on oma väljendid, mida muidu maa peal ei kuuleks. Toome siin mõned näited põnevatest terminitest:

  • blüüs – vahend endale tähelepanu tõmbamiseks või lootsi väljakutsumiseks öösel;
  • kambüüs – laevaköök;
  • kreen – laeva külgkalle;
  • mess – laevapere ühiskajut, kus süüakse, tehakse koosolekuid ja nauditakse vaba aega;
  • reeder – omanik, kes valdab laeva ning kasutab oma nimel;
  • ruhv – juhtkonda mittekuuluva laevapere ühine eluruum.

Allikas: mereleksikon

 
Märksõnad
Tagasi üles