Külas kossutrennis ⟩ Korvpalli naudivad nii harrastajad kui ka tulevased tipud

Kui meeskonnal on omavahel hea klapp, tulevad ka võistlustel head tulemused. Foto: Tairo Lutter

Viimsi Forus spordiklubisse sisenedes võib vahetpidamata kuulda, kuidas pallid põrkavad ja tossud kriuksuvad. Tegu on korvpalliklubi (KK) Viimsi korvpallihuviliste poiste, tüdrukute ja meestega, kes üksteise järel väljakutel trenne teevad.

Korvpalli võib pidada üheks populaarsemaks spordialaks. Ka tüdrukute huvi ala vastu on Eestis aastatega suurenenud. «Poiste ja tüdrukute treeningus ei peaks erandeid tegema. Korvpall on võistkondlik ala ja kasulik igale inimesele,» täpsustas KK Viimsi noortekorvpalli juht ja treener Kaarel Traumann. Meil õnnestus külastada U16 vanusegrupi noormeeste trenni. Traumanni käe all on nad juba neljandat aastat.

«Nende puhul on äge näha, kuidas nad on inimestena kasvanud,» rääkis treener. Ta tõdes, et kõigist poistest paraku tippkorvpallureid ei tule, ent hoopis tähtsam on, et neist kasvavad toredad ja hakkajad mehed.

Korvpall sobib kõigile

Treener Kaarel Traumann. Foto: Tairo Lutter

Kui väiksemate trennidesse tuleb põnevuse tekitamiseks põimida ka muid mänge peale korvpalli, siis U16 poisid enam mängimist ei vaja. Noormehi kannustab trennis sisemine motivatsioon, mis innustab neid veelgi osavamaks, kiiremaks ning tugevamaks saama. «Poisid tunnevad üksteist aastaid ning see punt on ka nende põhiline sõpruskond,» lisas Traumann.

Trennis käimise üks eesmärke on õppida üksteisega arvestama ja teine on spordipisiku saamine. Pole nii oluline, kas keegi poistest mängib aastate pärast Eesti koondises, käib lihtsalt sõpradega mängimas või teeb metsajooksu. «Igaüks saab korvpalli harrastada normaalsel tasemel ning tunda sellest rõõmu,» usub treener.

Korvpall on taktikaline mäng ning muidugi on paljud asjad treenitavad, näiteks mängust arusaamine, osavus, kiirus ja jõud. KK Viimsi esindusmeeskonnas on kaks mängijat, kelle pikkus on alla 180 cm. See on hea näide, et pühendumuse ja tööga on võimalik igale poole jõuda. Mida kõrgemaks läheb tase, seda suurem osakaal on mängijate füüsilistel omadustel. Edu saavutamisel on suur roll ka geenidel. Mängijatel, kel on pikkust alla 190 cm, on tippu jõuda keeruline. «Pikkuse treenimiseks kahjuks vahendeid ei ole. Äkki kunagi tulevad,» muigas Traumann.

KK Viimsi asutati aastal 2002 ja see tegutseb iga aastaga järjest aktiivsemalt. Foto: Tairo Lutter

Motiveerivad tunnustused

Traumanni hea töö on silma jäänud ka Viimsi vallale, sest 2018. aastal pälvis ta valla aasta treeneri tiitli. «See tuli üsnagi ootamatult,» jäi ta tagasihoidlikuks. Treener leiab, et U16 poisid, kes toona Eesti meistrivõistlustel hõbemedali said, andsid suurema panuse, kui ta ise. «Treenerid on fanatid, keegi rikkaks ei saa ja isiklikku aega napib. Kui keegi seda tunnustab, annab see hoogu juurde,» lisas ta.

Suur tunnustus tervele klubile tuli aga eelmise aasta lõpus, kui Eesti olümpiakomitee pidulikul auhinnagalal nimetati KK Viimsi Harjumaa aasta parimaks spordiklubiks. See tunnustus on nii treeneritele kui ka mängijatele. «Ka need poisid on tunnustuse osa,» kinnitas treener. Mida tuleb aga teha, et midagi sellist välja teenida? «Oleme järjepidevalt tööd teinud, järjest kasvanud ja meie tulemused räägivad enda eest,» võttis Traumann jutu kokku.

INTERVJUU. Noormehed võtavad treeninguid täie tõsidusega

Armin Laanes (15) mängib numbri all neli ja Kaur Kalle (15) numbri all 11. Nad käivad korvpallitrennis kuus korda nädalas.

Miks te just korvpallitrennis käite?

Armin: Mina sattusin siia kogemata. Kuna mul ei olnud trenni, kus pidevalt käia, siis esimeses klassis soovitas klassijuhataja arenguvestlusel mulle korvpalli.

Kaur: Mul on kõik vanemad vennad ja isa korvpalli mänginud. Ise hakkasin trennis käima siis, kui käisin viimast aastat lasteaias.

Armin käis kaks aastat järjest trennis ega puudunud kordagi. Samal ajal on tal korras ka õppimine. Tegu on iseseisva, julge ja hakkaja noorega. Foto: Tairo Lutter

Kas korvpall hakkas teile kohe meeldima?

Armin: Kindlasti mitte. Esimesed aastad käisin siin niisama, sest vanemad käskisid. Nüüd on pigem vastupidi – vanemad ütlevad, et ära mine, puhka natukene. Kunagi käisin korvpalli kõrvalt ka krossi sõitmas, kuid siis tekkis ajapuudus ja kuna olin korvpallis tugevam, jätsin teise ala kõrvale. Paar aastat tagasi suvelaagris tundsin end halvasti, sest harjutused ja trennid olid rasked. Ma olin väsinud ja kõigi peale pahane ning ei tahtnud üldse enam trenni teha. Paar nädalat pärast laagri lõppu sain aga aru, kui mõnus on rasket trenni teha ja sellest ajast hakkas korvpall meeldima.

Kaur: Mulle meeldis korvpall kohe alguses, aga jalgpall meeldis rohkem. Käisin vahepeal kahes trennis korraga.

Millised on teie eesmärgid?

Armin: Ma pingutan, et kaugele jõuda ja Eesti koondises mängimine oleks juba lahe. Samas olen endale selgeks teinud, et vaid vähesed jõuavad kaugele ning üsna suur on võimalus, et ma kuhugi ei jõua.

Kaur: Mängida Euroliigas, mitte NBAs. Mulle meeldib Euroopa korvpall rohkem, kuna see on võitluslikum. NBAs väga kaitses ei mängita ja see on rohkem fun.

Kaur on pärit spordigeenidega perest. Ta jälgib, üritab alati õppida, on alati kohal ja teeb nii, nagu jõuab. Ka koolis hoiab oma asjad korras. Foto: Tairo Lutter

Kes on teie eeskujud?

Armin: Oma trennist on mu klassivend, kes mängib number 31 all. Ta on osav, tugev ja ambitsioonikas ning on mulle suureks eeskujuks. Eestis on kindel eeskuju Kerr Kriisa, kes on väike, tal ei ole erilisi füüsilisi omadusi, kuid ta on tark, tugev ja ta teeb kõike nii hästi, kui suudab. Mõnus on vaadata, kuidas ta väljakul pingutab.

Kaur: NBAs Kevin Durant, Euroliigas Mike James, Eestis Kerr Kriisa ja Viimsi meistriliiga meeskonnas Karl Johan Lips.

Kuidas iseloomustate oma treenerit?

Armin: Ma ei ole pugeja, kuid ta on kindlasti Viimsi klubis üks parimaid treenereid. Ta on ülihea suhtleja ja oskab õigel hetkel olla kuri. Sa mõistad, et ta tegi seda trenni pärast ega ole isiklikult sinu peale kuri. Ta ei ole ainult hea treener, kes saab korvpallist hästi aru, vaid oskab ka väljaspool trenni anda nõuandeid.

Kaur: Ta on tore ja olen tema trennidega väga rahul. Kui mängus tegid mängijad halva otsuse, on treener karm. Seda alati asja eest, mitte niisama.