K, 28.09.2022

Noor kirjanik ⟩ Reijo Roos annab nõu, kuidas teha oma raamat

Kaspar Kütt
, Postimees Juunior reporter
Reijo Roos annab nõu, kuidas teha oma raamat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti kirjanike liidu majas viib Reijo igal nädalal läbi kogunemisi, kuhu on oodatud kõik kirjandushuvilised.
Eesti kirjanike liidu majas viib Reijo igal nädalal läbi kogunemisi, kuhu on oodatud kõik kirjandushuvilised. Foto: Eero Vabamägi

Noor kirjanik Reijo Roos (18) avaldas hiljuti oma esimese luulekogu «kured kotkad kajakad» ja tegeleb veel mitmel rindel aktiivselt kirjandusega. Eesti kirjanike liidus korraldab ta üritusi noortele ja vastutab selle eest, et kirjandus jõuaks ka noorte huvilisteni.

Hämmastav on see, et «kured kotkad kajakad» pole isegi Reijo esimene teos. Oma uurimistööks 11. klassis koostas ta luulekogumiku «Sinilind/Sinisilta», mille jaoks kogus kokku 22 Eesti autori Soome-teemalised luuletused eesti ja soome keeles. Selles kogumikus Reijo enda loomingut ei leia, aga luuletuste kogumine oli siiski küllalt vaevarikas töö.

Luulekogumik ilmus 2020. aasta lõpus ja seejärel hakkas Reijo mõtlema ka enda loomingu avaldamisele. «Ma hakkasin siis enda raamatut koostama ja see oli ikka oma poolteist aastat nokitsemist. See oli päris korralik töö,» rääkis ta.

Siiani on Reijo kirjutanud umbes kolm aastat ja ainult luulet, kuid ta ei sea endale piire ja sama hästi võib paari aasta pärast juba proosat kirjutada. Ta ei lähene märkmikule mõttega, et kirjutab luuletust, vaid lihtsalt kirjutab. Huvi luule vastu tekkis siis, kui Reijol hakkas üks suhe purunema. Ta avastas, et luule on hea viis, kuidas end välja elada. «Tundsin, et mul on probleemid, siis hakkasin kirjutama ja tundsin ennast paremini,» seletas ta.

Reijo Roosi luulekogu „kured kotkad kajakad“.
Reijo Roosi luulekogu „kured kotkad kajakad“. Foto: Erakogu

Kirjutab, kui tuju on

Reijo kirjutab tavaliselt kahel põhjusel. «Ma tunnen, et nüüd tuli tuju peale ja midagi kripeldab hingel, mida oleks vaja välja saada. Teine variant on see, et ma pole mõnda aega midagi kirjutanud ja siis natuke sunnin ennast. Võtan märkmiku ette ja kirjutan ükskõik mida, et end nii-öelda soojana hoida.» Pikemat pausi kui paar nädalat ei ole tal sisse tulnud.

Huvi kirjanduse ja kirjutamise vastu tekkis tal alateadlikult juba noorena, sest Reijo isa on tõlkija Hannu Oittinen, kes tõlgib eesti keelest soome keelde ja ema Mari-Liis Roos on raamatute toimetaja. Muu hulgas toimetas ema ka Reijo raamatut. Reijo on alati olnud eesti kirjandusega hästi kursis ja käinud vanematega raamatumessidel.

Kindlat eeskuju Reijol kirjanduses ei ole, ent mõned luuletajad on teda inspireerinud, näiteks Jürgen Rooste, Peeter Sauter, Tõnis Vilu ja Lawrence Ferlinghetti. Hea klapp Jürgen Roostega on Reijol juba lapsepõlvest. «Nad tunnevad mu isaga üksteist kaua. Kui koostasin oma esimest raamatut, siis ta kirjutas sellele hästi pika järelsõna ning kui ma hakkasin enda raamatut kirjutama, pakkus ta end kohe selle toimetajaks,» rääkis Reijo.

Võib tunduda pisut veider, et luulekogul on kaks toimetajat, aga mõlemad teevad olulist tööd. «Keeletoimetaja vaatab üle komakohad ja igasugused trükivead, aga Jürgen oli sisutoimetaja, mis tähendab, et ta vaatas mu luuletused sisuliselt üle. Kui mingi koht tundus ebaloogiline või ei andnud emotsiooni õigesti edasi, siis Jürgen vaatas need kohad üle,» seletab ta.

Reijo kirjatükid teeb eriliseks see, et ta kasutab ü-tähe asemel y-tähte. See on tema sõnul tingitud sellest, et y-täht tundub tema jaoks lihtsalt loogilisem. Ühtlasi on seal ka geograafiline põhjus: «Ü-täht on tulnud saksa keelest, aga y on rohkem skandinaavialikum. Paljudel klaviatuuridel ei ole ka ü-tähte.»

Kuidas teha oma raamat

Paljud noored on Reijolt uurinud, kuidas avaldada täiesti oma raamat. «Sul on kaks võimalust. Lähed kirjastaja juurde, kes teeb kõik need etapid ise ära, mille järel on raamat valmis ja saad natukene raha selle eest. Mina tegin nii, et kirjastasin raamatu ise, ehk tegin need etapid ise läbi.»

Etapid on siis toimetamine, kus su tekst vaadatakse üle ja täiendatakse. Sellele järgneb küljendamine ja kujundamine, kus valitakse teksti suurus, font, värv ja kaanekujundus. Lõpuks läheb raamat trükikotta ja siis tuleb raamatud kuidagi raamatupoodidesse müügile toimetada.

Pildil Reijo Roos.
Pildil Reijo Roos. Foto: Eero Vabamägi

Reijo juhib ka Eesti kirjanike liidu noorteosakonda, mille eesmärk on tuua kokku noored kirjandushuvilised. Selleks korraldatakse koosolekuid ja kogunemisi, kuhu on oodatud kõik huvilised. Igal neljapäeval saavad noored kohtuda kirjanike majas.

Reijo tõi välja mõned raamatusoovitused noortele. Üks väljavalitu on Sofi Oksaneni «Koertepark» ja teine raamat, mis teda väga inspireeris, on Apple’i asutaja Steve Jobsi elulugu. Ta soovitab kõigil noortel palju lugeda ja kirjutada, sest see avardab maailmavaadet ja annab uusi kogemusi ning teadmisi, ilma et peaks kodust lahkuma. Kirjutamine on väga hea viis ennast välja elada. «Võid päevikusse kirjutada, mida sa tunned ja mis su peas toimub, et hiljem alustada valgelt lehelt.»

HUVILISELE. Kirjandusfestival HeadRead 2022

  • festival toimub 25.–29. maini Tallinna südalinnas;
  • publiku ette tuuakse üle 40 kodu- ja välismaise kirjaniku;
  • kavas on ka lastekirjanduse programm Eesti lastekirjanduse keskuses;
  • kõik festivali sündmused on tasuta.

Allikas: headread.ee

 
Märksõnad
Tagasi üles