Rallivad ja keerutavad ⟩ Rallikuulekusega saab hakkama nii krants kui tõukoer

Rallikuulekust saab harrastada aasta ringi – talvel sisehallis ja muidu õues. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Merrit Angerjärv, Krista Kallaste ja Carmen Masing-Jugaste on naised, keda ühendab soov koos oma koeraga aktiivselt tegutseda. Nii jõudsidki nad ühel või teisel viisil ka rallikuulekuseni. Meilgi õnnestus Tartumaal Ilmatsalu pargis koerte aktiivset rallimist pealt vaadata.

Mis asi on rallikuulekus?

Carmen: Eestis kinnitati rallikuulekuse reeglid aastal 2019 ning see koosneb kuulekuse, koeratantsu ja agility elementidest. Kuulekusest on näiteks käsud «istu», «lama» ja «kõrval». Pöörded, topeltpöörded ja kõrvalkeerutus on koeratantsust. Võrreldes agility’ga on vähem jooksmist ja hüppeid, kuid rajal kasutatakse tõkkeid ja põhjamaades ka tunneleid.

Rada koosnebki kõrvalkõnnist ja kohapeal tehtavatest elementidest, mida koer peab võimalikult puhtalt sooritama. See on kõige tähtsam. Kui võistlustel on näiteks kaks koera läbinud raja võrdsete punktidega, siis hakkab lugema raja läbimise kiirus. Sealt ka sõna rallikuulekus.

Kas teadsid? Agility’s moodustavad inimene ja koer meeskonna ning läbivad võimalikult puhtalt ja kiiresti takistustest koosneva võistlusraja.

Kuidas teil rallikuulekuse vastu huvi tekkis?

Carmen: Kuna minu koer, Jack Russelli terjer on oma liigikaaslastest märksa pisem, jääb ta agility jaoks natuke väikseks ja aeglaseks. Kuulekus tundus jällegi igav, aga tahtsin koos temaga midagi teha. Kui koeraga kutsikakoolis käisin, jäi rallikuulekus mulle silma ja mõtlesin proovida.

Merrit: Minul on Labradori retriiver ning tema füüsilistele omadustele tundus see trenn kõige parem. Sealt hobi alguse saigi.

Krista: Mul on kaks Siberi haskit ning vanema koeraga tegime alguses agility’t. Ma nägin, et koer ei tunne sellest rõõmu, samas koju istuma jääda ka ei tahtnud. Täna on minu koer peaaegu kaheksa-aastane ja rallikuulekusega alustasime paar-kolm aastat tagasi. Mu noorem koer keskendub agility’le, kuid kodus teeme ka temaga rallikuulekuse elemente. Tegelikult võibki trennidega alustada igas vanuses koer ja koerajuht. Ala sobib ka füüsilise puudega koerale (näiteks kolme jalaga koerale) ning koerajuht võib olla näiteks ratastoolis. Tegu on toreda hobiga, mida koos koeraga teha.

Merrit: Meil on plaanis hakata MTÜ Rallikoeraga tegema seminare, et tuua rohkem noori koerajuhte ala juurde.

Rallikoer MTÜ eestvedajad (vasakult) Merrit Angerjärv, Carmen Masing-Jugaste ja Krista Kallaste leiavad, et kui rallikuulekust naudib koerajuht, naudib seda ka koer. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kas rallikuulekus sobib igat tõugu koertele?

Merrit: Täpselt, ja sobib ka krantsidele. Asi on pigem selles, kuidas sa koeraga tööd teed ja vaeva näed, siis tuleb ka tulemus. Kuid muidugi ei pea trennis käima ainult eesmärgiga võistlustele minna. Seda võib teha ka enda ja lemmiku lõbuks.

Milline ülesanne on koertele kõige keerulisem?

Carmen: Ma arvan, et 90 protsendil juhtudest jääb see koeraomaniku taha.

Krista: Tagurdamine ja tagajalgade töö on koerale keeruline. Ehk siis üks element on selline, kus koer tuleb koerajuhi ette, näod vastamisi, omanik seisab paigal ja koer peab ühe koera pikkuse jagu maad tagurdama ning seisma jääma. Koeraomanikud tihtipeale kiidavad koera võtteid õppimisfaasis valel ajal, mis kinnistab koerale tegelikult ebakorrektset sooritust.

Kas koertel, kes on varem koertekoolis käinud, läheb rallikuulekuses paremini?

Merrit: Koertekoolis ei pea üldse käinud olema. Mind näiteks kutsikakool segas ja see ongi vist mõeldud pigem neile, kes võtavad elu esimese koera. Ka kuulekuses on palju nüansse, mida rallikuulekuses peab ümber õpetama.

Krista: Tugeva kuulekuskoolituse põhjaga koerte murekohad ongi näiteks kõrval istumine, kus koer peab istuma iga kord, kui koerajuht peatub. Rallis see nii ei ole. Paljudel koertel on koerajuhi paremal pool olles raskem võtteid sooritada. Koertekoolis käimine aitab kaasa koera keskendumisele omanikule ning annab teadmisi koostöö edendamiseks.

Labradori retriiveri füüsisele sobib rallikuulekus hästi. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kas rallikuulekus on koertele stressirohke?

Merrit: Vastupidi! Kui koer näeb jalutusrihma või minu vesti, hakkab ta kohe trikke välja pakkuma. Koerad ja koerajuhid naudivad sel alal nii ajutööd kui mängulisust.

Kui palju te trennis rada läbides aega võtate?

Merrit: Üldse ei võta. Kui läheb untsu, lähed tagasi ja teed uuesti. Kiirus ei ole nii oluline, pigem on tähtis puhas sooritus.

Krista: Kui koer jääb ringi vaatama, siis ära rihmast tiri, sest nii kaotad punkte. Proovi näiteks elava häälega uuesti koera tähelepanu enda peale saada.

Kas trennid toimuvad iga ilmaga?

Krista: Selle aasta esimeses välitrennis tuli vihma ja lörtsi ning puhus vali tuul. Aga koer peab hakkama saama igas olukorras. Siin (Ilmatsalu pargis) on üsna raske: palju lõhnu, autod sõidavad, käiakse jalutamas, kuid häirijatega töö on ülimalt oluline.

Kas võistlustel on koerad gruppidesse jagatud ka vanuse järgi?

Carmen: On RK (rallikuulekus) 1, RK 2, RK 3 ja RK4 ning RKV ehk veteranide klass. Kuna veteranidel võib olla raskem istuda ja hüpata, siis nende rajal on elemente vähem. Grupid ei ole otseselt vanuse, vaid oskuste taseme järgi. Erandina seeniorkoerad (alates kaheksa-aastastest), kes soovi korral osalevad veteranide klassis.

Kas rada on igal korral uus?

Merrit: Jah, ning kui trennis motiveerime koeri maiusega, siis võistlustel tohib koerale maiust anda alles pärast finišijoone ületamist.

Carmen: Elemente on rajal kokku erinevalt: algajatel 12–15 ning viimasel tasemel lausa 18–20.

Mikrokoer saab maiust! Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Kuidas koerajuhid ise võistlusnärviga toime tulevad?

Merrit: Kui võistlustel midagi vussi läheb, teeb seda koerajuht, mitte koer. Vahel tuleb närv nii sisse, et ei suuda rajal siltigi lugeda. Carmen on tubli, mina olen pabistaja. (Naerab.)

Carmen: Merrit hakkab Tartus paanitsema, mina siis, kui kohale jõuame.

Merrit: Kuna tõkke kõrgus, millest koerad rajal üle hüppavad, peab olema koera turjakõrgusest 10–20 sentimeetrit allapoole, siis võistlevad koerad suuruse järjekorras ehk pisemast suuremani. Kuna Carmeni koerast pisemat osalejat mina näinud ei ole, on ta esimene võistleja.

Carmen: Minu koer sündis pesakonna kõige suurema kutsikana, aga jäi kõige väiksemaks. Ta on ideaalsest kõrgusest umbes 1,5 sentrimeetrit madalam. Ma kutsun teda mikrokoeraks! (Naerab.)

OSALE. Võistlustele kaasa elama!

Kuna enamik rallikuulekuse võistlusi on seni toimunud Põhja-Eestis, aga Merrit, Carmen ja Krista on pärit Lõuna-Eestist, tekkis koerajuhtidel mõte ise võistlusi korraldada ja just Lõuna-Eestis. Vähem kui nädalaga loodi MTÜ Rallikoer, leiti sponsorid ning juba mai lõpus toimuvadki esimesed võistlused.

Rallikoer MTÜ kutsub pealtvaatajaid esimest korda Tartumaal toimuvale mitteametlikule rallikuulekuse võistlusele, mis toimub 22. mail Luunja vallas, Kollu tee 1 (Agility arenguseltsi väliplatsil). Osalema on oodata maksimaalselt 30 võistlejat ning hindajaks on üks Eesti esimesi kohtunikke Karin Lassmann. Loe lisa Rallikoera Facebookist.