K, 28.09.2022

Lõbusas muusikalis astuvad lapsed täiskasvanute kingadesse

Jane Saks
, Postimees Juuniori reporter
Lõbusas muusikalis astuvad lapsed täiskasvanute kingadesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Märtenit (keskel) näeb rahvusooperi Estonia muusikalis «Buratino». Lucas Christopher (vasakul) ja Karl-Erik on tuntud telesaatest «Väikesed hiiglased».
Märtenit (keskel) näeb rahvusooperi Estonia muusikalis «Buratino». Lucas Christopher (vasakul) ja Karl-Erik on tuntud telesaatest «Väikesed hiiglased». Foto: Mihkel Maripuu

Ihaldusväärsena tunduv täiskasvanuelu võib noorele näida põnev ning muretu. Suured otsustavad ju ise, mida söövad, millal lähevad magama ning kuidas vaba aega veedavad. Ent mis juhtuks, kui lapsed muutuksid üleöö täiskasvanuteks, hakkaksid täitma oma vanemate kohustusi ja emad-isad oleksid uuesti lapsed? Oleks see pöörane kaos või sujuks kõik ideaalselt? Rollide vahetamisest räägibki Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi kirjutatud koguperemuusikal «Uksed».

Tallinnas asuv Muusikalikool toob taas lavale muusikali «Uksed», kus teiste hulgas teevad kaasa Lucas Christopher Varema (11), Karl-Erik Kudu (11) ja Märten Männiste (20). Noorte jaoks ei ole tegu elu esimese muusikaliga, sest 2019. aastal osalesid nad samas lavastuses.

«Mul on äärmiselt hea meel, et seda uuesti mängitakse,» ütles Märten, kelle tegelaskuju lavastuses on Margus Haab. «Olen peaminister ja Lucas mängib minu poega. Siis rollid vahetuvad ja minust saab laps.» Lucas Christopherist saab Märteni asemel peaminister, kuid asjadest uus peaminister väga hästi aru ei saa. «Näiteks ei oska ma riiki juhtida, kuigi enda meelest teen seda suurepäraselt,» kirjeldas Lucas Christopher oma tegelaskuju. Peaministril peab olema ka tark nõunik, keda mängib Karl-Erik. Tema üheks ülesandeks on ministrile seadusi ette lugeda.

Teisisõnu juhtubki lavastuses see, millest paljud noored unistavad – lastest saavad täiskasvanud ning täiskasvanud on jälle lapsed. «Lavastuse põhiidee seisneb selles, et täiskasvanute elu ei ole nii kerge, kui me arvame. Tegelikult teevad vanemad oma laste eest paljud asjad ära,» proovis Lucas Christopher lavastuse sisu lühidalt edasi anda. Karl-Erik võrdleb täiskasvanute elu Rubiku kuubikuga, mis samuti on peale vaadates kerge, kuid ise seda lahendada proovides märksa keerulisem.

20.05.2022, Tallinn
Muusikalikooli poisid vasakult Christopher Varema, Karl-Erik Kudu ja Märtin Männiste.
Foto Mihkel Maripuu, Postimees
20.05.2022, Tallinn Muusikalikooli poisid vasakult Christopher Varema, Karl-Erik Kudu ja Märtin Männiste. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Foto: Mihkel Maripuu

Soov ruttu suureks kasvada

Ka poisid unistavad aeg-ajalt, et oleksid juba täiskasvanud. Lucas Christopheril tekivad sellised mõtted siis, kui talle antakse palju kohustusi, mis ajavad noormeest närvi ning ka motivatsioon ülesannete tegemiseks kaob ära. «Siis mõtlengi, et kergem oleks olla suur ning ei peaks seda jama tegema,» tunnistas ta. Noormees usub, et vanuses 18–20 oleks elu palju parem kui praegu. Kuigi siis tuleb näiteks makse maksta, saaks ennast siiski hoopis rohkem vabana tunda.

Karl-Erik nõustus sõbraga ja lisas, et tema soovib suureks saada peamiselt seetõttu, et olla lõpuks ka kasvult pikk. Unistus on suurena teha oma firma. Samas mäletab ta selgelt, kuidas lasteaias käies oli tal kange soov juba kooli minna. Kui see aeg kätte tuli ning Karl-Erik kaks esimest aastat koolis ära käis, mõistis ta, et elu lasteaias, kus sai magada ja mängida, oli ikka märksa parem kui koolis.

«Nagu Pipi on öelnud, et mis see täiskasvanu elu ikka muud on kui konnasilmad ja kommunaalmaksud,» muigas Märten, kes oli intervjueeritavatest ainsana täiskasvanu. Noorte kolleegide juttu kuulates ei meenunud talle sugugi, et oleks lapsena hirmsasti soovinud suureks saada. «Ma olen pigem inimene, kes proovib igast hetkest maksimumi võtta ja seda nautida,» lisas ta. Märten tõdes, et täiskasvanuna on elu küll veidi teistes värvides, kuid nii-nii äge see ka pole. Pigem soovitab ta noortel nautida aega, mil nad on veel lapsed.

Muusikaliproovid käivad

Etendus tuleb noortel publiku ette tuua siiski just sellises vanuses, nagu nad praegu on. Selleks et kõik hästi sujuks, tantsusammud segi ei läheks ja laulusõnad peas oleksid, tuleb teha proove. Kuigi laulu- ja tantsuproovid juba käivad, siis suurema töö teevad näitlejad praegu iseseisvalt. Ent mida lähemale jõutakse esietendusele, seda tihedamaks läheb proovigraafik. Lucas Christopher selgitas, et proove tuleb palju teha seetõttu, et etendus võimalikult heaks lihvida.

20.05.2022, Tallinn
Muusikalikooli poisid paremlalt Christopher Varema, Karl-Erik Kudu ja Märtin Männiste.
Foto Mihkel Maripuu, Postimees
20.05.2022, Tallinn Muusikalikooli poisid paremlalt Christopher Varema, Karl-Erik Kudu ja Märtin Männiste. Foto Mihkel Maripuu, Postimees Foto: Mihkel Maripuu

Eesootav prooviperiood noormehi ei hirmuta, pigem vastupidi – muusikalis osalemisega olid nad kohe nõus. «Mulle meeldib kuulsus ning see, kui inimesed mind tänaval ära tunnevad,» oli Karl-Erik aus. Ka Lucas Christopher on sama meelt. «Mulle meeldib, kui inimesed ütlevad: see on ju Lucas, teda ma tean! Tuntus võib tekitada ka kuulsuseahelaid, kuid ma olen selleks valmis,» oli noormees enesekindel. Märten osaleb lavastuses pigem muusikali enda pärast. «Muusikal on minu lemmikžanr ja võrreldes sõnateatriga tuleb siin teha kõike: laulda, tantsida ja teksti edasi anda,» selgitas Märten.

Noormehed soovitasid nagu ühest suust kõigil lavastust vaatama tulla. «Laval on andekad noored, tulevased tähed, kes esitavad ägedat originaalteksti ja -muusikat,» kinnitas Märten. Lucas Christopher ja Karl-Erik täiendasid, et publik saab ka nalja, elamusi, naerda, mõtiskleda ning uusi teadmisi.

SUVEKS TEGEVUST. Muusika- ja teatrilaagrid lastele

Birgit Sarrapi muusikalaager toimub 1.–8. juulil. Lauluõpetajad õpetavad seal lastele selgeks 12 laulu, pilliõpetajad erinevate pillide partiid, bändi juhendaja paneb kokku instrumendid ning harjutatakse koosmängu. Muusikalaager lõpeb kontserdiga, kus laululapsed laulavad ja pilliõpilased saadavad neid bändiga.

Maarja Jakobsoni teatrilaager toimub 24.–31. juulil, kus otsitakse vastuseid küsimustele, mida ja keda on vaja, et sünniks teater, missugune ma laval olen, missugune on mu hääl ja keha, kuidas on olla laval koos teistega. Laagri lõpuks valmib lavastus.

Nele-Liis Vaiksoo muusikalilaager toimub 5.–12. augustil. Seal õpitakse lauluõpetaja juhendamisel selgeks 12 muusikalilaulu, tantsuõpetaja loob koreograafiad lauludele ja laager lõpeb suure muusikalikontserdiga, mis on vahetekstidega üheks tervikuks lavastatud.

Täpsemat infot leiad www.muusikalaagrid.ee.

 
Märksõnad
Tagasi üles