Popkorn ja filmirullid ⟩ Kinomaagia toob filmisõbrad saali

Anete (vasakul) ja Carola (paremal) vaatavad kinos meelsasti fantaasiafilme või Disney multikaid. Foto: Eero Vabamägi

Kinos on ilmselt käinud igaüks, olgu siis suures või veidi väiksemas. Meil Carola ja Anetega õnnestus külastada Eesti suurimat, Apollo kino Coca Cola Plazat Tallinna kesklinnas ning piiluda ka kohtadesse, kuhu iga kinokülastaja niisama ei pääse.

Coca Cola Plaza avas uksed 21 aastat tagasi, 10. märtsil ning esimese filmina oli kinokavas «Kaldale uhutud», kus mängib peaosa Tom Hanks. «See on Baltikumi esimene Multiplex kino, mis tähendab seda, et meil on hästi palju saale. Kas te teate, palju saale siin on?» uuris Kristiina Tikkenberg, kes meid kinos vastu võttis. Meie pakkumised 10 ja 15 olid õigele vastusele üsna lähedal – tuli välja, et kinos on 11 saali, mis mahutavad 1666 inimest.

Koroonapandeemia tõttu olid kinod viimasel paaril aastal mõnda aega suletud, kuid Tikkenberg rääkis, et näiteks aastal 2015 käis Coca Cola Plazas üle miljoni külastaja. «Seda on rohkem kui 15 aasta eest terves Eestis kokku. Need 11 saali võtavad ikka tohutult palju inimesi vastu.»

Kamaluga kommi! Vali, mis endale aga meeldib. Foto: Eero Vabamägi

Õige kinoskäigu juurde kuuluvad muidugi ka popkorn, kommid või karastusjook. Keskmiselt söövad selle kino külastajad aastas ära 800 000 liitrit popkorni, 30 000 kommi ning 150 000 liitrit masinajooki. «Coca-Cola jook tehakse siirupist, veest ja süsihappegaasist ning see liigub mööda torusid üles kommipoodi. Aga tegelikult on parem, kui te teaksite, et seda toob Jõuluvana,» muigas Tikkenberg. Popkorni tegemiseks saab kino maisi Ameerikast ning kohapeal töötab popkorniküpsetaja, kelle ülesanne ongi see maitsev näks iga päev meieni tuua. Ka Anete ja Carola mainisid, et kinos eelistavad nad näksida just popkorni või kommi.

Kuidas film seinale jõuab

Põneva kõrvalpõike tegime projektsiooniruumi, kus saime oma silmaga näha, kuidas üks film vaatajateni jõuab. See ruum avaldas Carolale ja Anetele kõige rohkem muljet ning ka Tikkenberg tõdes, et see meeldib noortele veel rohkem kui saalis istumine.

Kiikasime projektori kõrvalt, kuidas kinokülastajad uut Batmani filmi vaatavad. Foto: Eero Vabamägi

Projektsiooniruum ei ole ülearu suur, sest tänapäeval toimub suurem osa kinomaagiast arvuti kaudu. «Kui tahate kinno tööle tulla, siis on kõige tasuvam õppida mõnda tehnilist eriala või infotehnoloogiat, sest põhimõtteliselt kogu kino juhtimine käib läbi arvutisüsteemide,» kinnitas Tikkenberg.

Saime kõrgel ruumis üle digiprojektori kiigata, kuidas filmid parajasti saalis jooksevad (üks neist oli «Batman») ja inimesed neid vaatavad. Ruumis töötab mehaanik, kes paneb arvutist filmid käima ning jälgib ajakava, mis filmid parajasti ekraanil jooksevad. Küll aga leidus seal ka vanemat tehnikat, näiteks filmirulle ja -kettaid.

Ülemisele kettale mahub ainult viiendik «Mina, supervaras 2» filmist. Foto: Eero Vabamägi

Filmirulle aastast 2014 enam ei kasutata, kuid mõned filmid tehakse ikka veel just ketastele. Pirakal kettal, mille Tikkenberg ette näitas, oli ainult üks viiendik filmist. Seega terve filmi näitamiseks läheb vaja viit sellist ketast, mis lastakse vanema projektori abil seinale. Filmirulle hoitakse alles aga seepärast, et sugugi kõik vanemad filmid pole veel digitaliseeritud. Kui on aga tahtmine mõni kinokunstipärl erandkorras kavasse võtta, on ka selle näitamiseks vajalik tehnika olemas.

Palju võimalusi ja mugavusi

Kinodes ei ole enam nii hirmus tähtis, et saalis oleks väga palju kohti, vaid aina tähtsamaks muutub külastaja mugavus. Nii saimegi hetke mõnuleda kino sviidis, kus on kohti ainult 38 inimesele. Küll aga saab igaüks neist luksusliku istme lasta lamamisasendisse, tellida väiksest monitorist näksid otse saali ning kui film miskipärast ei meeldi, siis kasvõi magada.

Luksuslike nahktoolidega saalid on samamoodi väga mugavad ning neis on kohti 60–80 filmisõbrale. Üks ülisuur 458 kohaga kinosaal on parajasti uuenemas ning seegi uus luksussaal avatakse peagi.

Nostalgilised filmirullid on kinos ikka alles – ehk kunagi läheb tarvis! Foto: Eero Vabamägi

Niisamuti pole kino enam lihtsalt koht, kus filme vaadata. Tikkenberg julgustab noori kinno tulema kogu klassiga, sest siis on piletid päris soodsad. Õpetajale on kogu asja korraldamise eest ette nähtud lausa tasuta kinokülastus. Kinos saab korraldada ka sünnipäevi. Plazas näidatakse nüüd jälle 3D-filme, millest koroonaajal loobuti. «Mis me kinos veel teeme – kultuurisündmuste ülekandeid, nagu kontserdid, balletid, ooperid, aga ka stand-up’e ja spordivõistluste ülekandeid. Kõigeks on olemas vastav tehnika ja võimalused,» loetles Tikkenberg. Seega tasub külastada oma kodulinna kino ning kõigil kino mugavustel ja võimalustel silm peal hoida!

HUVITAVAT. Popkorni lugu

Popkorni valmistatakse erilist sorti maisist, mille kest kuumaga plahvatab ja sisu paisub õhuliseks. Teadaolevalt hakati maisi kasvatama umbes 10 000 aastat tagasi Mehhiko aladel ning juba siis tundsid inimesed ka tänast popkorni.

Popkornimasin leiutati 1890. aastatel, enne seda valmistati plaksumaisi ise pliidil. Masina tulekuga muutus popkorn populaarsemaks ning seda hakati müüma tänaval kärudest. 20. sajandi algul oli popkorn väga odav, makstes 5–10 senti kott, ning popkorniäri õitses.

Popkorn. Foto: Eero Vabamägi

Kui teise maailmasõja ajal vähendati liiga kalliks muutunud kommide tootmist, suurenes selle arvelt just popkorni tootmine. Popkorni hakati müüma kinodes, mis algul kinojuhtidele ei meeldinud, kuid inimeste huvi soolase näksi vastu oli suur ja nad ostsid seda meeleldi. 1980. aastatel hakati müüma ka mikrolaineahjus soojendatavat popkorni ning aastatega on popkorniarmastus aina kasvanud.