Noor triatleet Mirtel-Madlen pingutab kolmel alal

Kuna talvel Eestis rattaga sõita ei saa, käib neiu ka välismaal treenimas. Foto: Tairo Lutter

Järvamaal Paide linnas asuva tehisjärve ääres toimub 5. juunil järjekordne triatlon, kus neljandat korda osaleb ka Mirtel-Madlen Siimar (14). Triatleedi ettevalmistused käivad, paistaks nüüd veel ka piisavalt päikest, mis tehisjärve vett soojendaks, ning siis polegi muud kui võistlema!

Kuidas sa triatlonini jõudsid?

Esimest korda sain alaga tuttavaks, kui olin seitsmene. Läksime perega Hispaaniasse triatlonilaagrisse, kui mu kolm õde, kes enne olid ujujad, hakkasid põhialana triatloniga tegelema. Olin ka ise siis pikamaaujuja, seega laagris ma kas ujusin või tegin õdedega trenne kaasa. Kuna ujujatel on raske jooksuga alustada, hakkasin pärast laagrit korra nädalas ka jooksmas käima. Ujujana oli mul enamasti suvi vaba ehk võistlusi ega trenne ei ole, seega sai triatlonist alguses minu suveala, mis nüüd on hoopis põhiala.

Kas ujumine on siis triatlonis ka sinu tugevaim ala?

On tõesti. Varasem ujumise baas tuleb mulle triatlonis kasuks, kuna noorte klassis on distantsid üsna pikad: 300–400 meetrit ujumist, 10 kilomeetrit rattasõitu ja 2,5 kilomeetrit jooksu.

Millist ala pead enda kõige nõrgemaks?

Jooksu, sest võrreldes rattasõiduga olen sellega kõige vähem tegelenud ja seal on tarvis rohkem õiget tehnikat kasutada.

Mirtel-Madlen (keskel esiplaanil) 2019. aasta Paide triatlonil Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kuidas jooksmises ennast motiveerid?

Kui käin jooksmas ära, on hea tunne ja motiveerib ka see, et tahan ikka paremaks saada ja areneda. Kuna triatlon algab ujumisega, sellele järgneb rattasõit ja viimane on jooks, siis jõuan tavaliselt veest välja esimeste seas. Rattasõidus on oluline saada esimesse gruppi, kus käib kõige kõvem tempo tegemine. Kui jooksu alguseks on hea positsioon välja võideldud, siis tuleb täiega lõpuni joosta.

Kuidas sa tavaliselt treenid?

Vahetult enne võistlusi on kergemad trennid, et jõud ära ei kaoks. Aga muidu teen enamikul päevadel kaks-kolm trenni päevas. Hommikul lähen ujuma või jooksma ja edasi otse kooli. Kui koolipäevale järgneb iseseisev trenn, siis õpin pärast seda. Kui lähen õhtul hilja ujuma, siis õpin enne trenni ära.

Kas vanemad õed annavad sulle nõu?

Kuna nad on kõik triatloniga tegelenud, siis vahepeal küsin küll nende käest nõu, et mida trenni selga panna või mis oleks kõige parem taktika võistlust alustada.

Kui palju jõuad kodus olla ja näiteks oma koduloomadega tegeleda?

Kanadega ma väga tegelema ei pea, nemad on niisama. Maal on kanadel aga suurem puur, siis vahepeal käin neid paitamas. Koertega käin jooksmas. Metsas saan nad lahti lasta, mis meeldib neile väga. Siis saame veidi ka mängida.

Mirtel-Madlen (vasakul oranži mütsiga) 2019. aastal Paide triatlonil. Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Räägi natuke eesootavast Paide triatlonist. Mis sulle seal meeldib?

Esimest korda osalesin seal aastal 2015. See oli ühtlasi üks minu esimestest triatlonidest. Mulle meeldib, et ujume väikeses tehisjärves, kus vesi on parajalt soe, rattarada on suhteliselt kerge, kuna puuduvad suured künkad, ning jooksurada on tore, kuna läheb ümber järve. Nii näeb konkurente ning finiš paistab juba eemalt kätte. Publik on Paide triatlonil hästi toetav ja ergutab kõvasti. Midagi negatiivset mul Paide triatloniga meelde ei tule.

Kuidas tuled toime võistluseelse närviga?

Enne võistlust olen alati närvis ja mõtlen, kas kõik asjad said kaasa ja kas ise olen ikka valmis. Kuid kui stardipauk ära käib, siis ununeb närvisolek ja panen täiega! Rajal olles mõtlen, kus konkurendid on ja kuidas mul läheb.

Milliseid soovitusi annad noortele, kes tahaksid ka triatloniga tegelema hakata?

Triatlonis on oluline ujumisoskus, ehk tuleb osata avavees vee peal püsida. Kui sellega on korras, siis kunagi ei ole liiga hilja alustada. Kui ei proovi, ei saagi teada, kas ala sobib või mitte.

NÕUANDED. Kuidas valida varustust?

Ujumisvarustus

Triatloni esimene ala on ujumine, mis võib osutuda parajalt raskeks. Sageli jääb puudu ujumisoskusest ning ka mittesobiv varustus takistab edasi liikumast. Samas on ujumisoskus õpitav ning õige varustus teeb vees olemise märksa mugavamaks.

Rattavarustus

Ratast valides peab leidma kompromissi kiiruse ja mugavuse vahel. Ilus linnaratas on küll mugav, aga rattadistantsi läbimiseks kuluks omajagu aega. Seega tea enda sooritustaset ning vali ratas, millega sõidaksid meelsasti ka pärast triatlonil finišeerimist.

Jooksuvarustus

Jooks on triatloni viimane ala. Tihti alahinnatud, kuid samas ülioluline, et kogu emotsioon ja elamus triatlonist oleks ikka positiivne. Just seetõttu ei tohi alahinnata jooksujalatseid. Seega, enne uute tossude ostmist uuri, millised võiksid just sulle sobida.

Nipid jooksutossu proovimiseks

• Proovi tosse pigem päeva teises pooles, mil jalg on juba pisut turses ja tundlik. Siis on kindel, et tossud sobivad ka järgmine päev.

• Jalatsite proovimiseks kasuta samu spordisokke, mida kasutad tavaliselt treeningul või võistlustel.

• Planeeri vähemalt 30 minutit selleks, et leida parima sobivusega jalatsid. Veendu, et proovid neid mõlemasse jalga.

• Pikima varba otsast peaks jalatsi ninani jääma veel sõrme laiuse võrra ruumi. Kand peab olema kindlalt paigal ega tohiks joostes ja kõndides jalatsist väljuda.

Allikas: Triatloni akadeemia