Noored räägivad ⟩ Lavavõitluses õpid tundma ennast ja partnerit

Lavavõitluse koolitus. Vasakult Mia Dolores, Leandros Hirvo ja Charlyz Vihmapisar . Foto: Remo Tõnismäe

Tallinnast pärit Mia Dolores Pavelson (14) oli lavavõitluse talvekoolis kolmandat korda, Kose-Uuemõisast pärit Leandros Hirvo Lauringson (13) ja Tartust pärit Charlyz Vihmapisar Zobel (20) aga esimest korda.

Mia Dolores ja Leandros Hirvo said infot lavavõitluse talvekooli kohta oma vanematelt. «Minu emme töötab linnateatris kostümeerijana ja rääkis sellest võimalusest. Kaks esimest aastat olin lastegrupis ja nüüd esimest korda grupis, kus on üle 14-aastased,» täpsustas Mia Dolores. Tartu üliõpilasteatris tegutsev Charlyz Vihmapisar leidis info talvekooli kohta ise.

Enne esimest kohtumist tundsid noored pisut hirmu. Polnud ju teada, kas tunnid on rasked ning millised nõudmised on õpetajatel. Mia Dolores tõdes, et lastegrupis tehti rohkem mänge, kuid vanemas grupis on ikka nagu päris asi. Tegelikult ootas noori ees mõnus, toetav keskkond. «Lahe on saada teadmisi ning tutvuda uute inimestega,» kinnitas Charlyz Vihmapisar.

Loe ka:

• Intervjuu juhendajaga: Lavavõitlus on kui õigetel tehnikatel põhinev paaristants

Leandros Hirvo on pea terve elu tegelenud mõõgavõitlusega ja seetõttu oli noormehel lavavõitlusest pisut aimu. «Enamik võtteid on ikka sõu jaoks, kuid on ka sarnasusi päris võtetega,» mõtiskles ta. Seetõttu oli tema jaoks kõige huvitavam just mõõgavõitluse tund. Tüdrukutele meeldis aga käsivõitlus. «See oli natukene ka enesekaitse koolituse eest,» selgitas Charlyz Vihmapisar.

Kuna talvekool kestab vaid kolm päeva, ei saa loota, et kõik õpitu kauaks meelde jääb. Selle ennetamiseks tegi Charlyz Vihmapisar märkmeid ja filmis videoklippe, et vajadusel nende abil õpitut meenutada. Mia Dolores teab aga oma kogemusest, et päris kõik meelest ei lähe. «Midagi jääb ikka meelde. Kuigi õpetajad on teised ja alati õpetatakse uusi asju, siis midagi on ikka tuttavat,» ütles ta.

Foto: Remo Tõnismäe

Üks on aga kindel – teatripublikus vaatavad noored laval toimuvat võitlust nüüd teise pilguga. «Mitte kritiseeriva, vaid arusaavama pilguga,» arvas Leandros Hirvo. Ka tüdrukud leidsid, et nüüd, mil nad on ka ise lavavõitlust õppinud, on kergem mõista, kui suur töö on võitlusstseeni taga. «Kes ei usu, võib tulla proovima ja samal ajal proovida luuletust lugeda. Ei ole lihtne!» võttis Charlyz Vihmapisar teema kokku.

Erinevalt tüdrukutest ei soovi Leandros Hirvo näitlejaks saada, vaid näeb näitlemist hobina. Samas on noored ühel meelel selles, et lavavõitlust tasub õppida ka neil, kes näitlejaametist ei unista. Nimelt õpib lavavõitluse käigus tunnetama oma keha. «Mida paremini oma keha tunnetad, seda parem. Juba kogemuse mõttes tasub tulla,» lisas Mia Dolores.